Matis Rei: olen oma valikutes ristteel

STUUDIOS: Helirežii eriala magistriõppe lõputööna valmis Matis Reil heliriba lisaks animatsioonile, mängufilmile, dokumentaalile ja telesaate pilootosale. ERAKOGU

STUUDIOS: Helirežii eriala magistriõppe lõputööna valmis Matis Reil heliriba lisaks animatsioonile, mängufilmile, dokumentaalile ja telesaate pilootosale.
ERAKOGU

Kuressaarest pärit noormees, praegu Tallinnas resideeruv, aga valdavalt Londoni jaoks tööd tegev helirežissöör Matis Rei võitis maailma helirežissööride hulgas enim hinnatud auhinna Golden Reel tudengifilmide helimontaaži kategoorias filmis “Fulfilament” tehtud töö eest.

Seitsmeminutiline lühianimatsioon on ühtlasi üks tema Londoni-aegsete õpingute lõputöödest. Matis Rei (27) õppis Londonis riiklikus filmi- ja televisioonikoolis (National Film and Television School) 2015. aasta märtsini.

Saarte Hääl vestles Matis Reiga auhinnatud teosest mõned päevad pärast tema naasmist Hollywoodist.

Kuidas sinu helindatud film nominentide hulka sattus?

Koolist anti teada, et saame kõik valida ühe lõpufilmi, mida võistlusele saata, kus siis Ameerika helirežissööride ühingu (Motion Pictures Sound Editor) liikmed filme vaatavad ja oma hinnangud annavad. Kes saab kõrgema hinde, saab ka nominatsiooni.

Teadsin juba varem, et selline auhind on olemas, ja olin kursis, et viimase kümne aasta jooksul on mitmeid kordi auhinna võitnud just Londoni riikliku filmi- ja televisioonikooli õpilased.

“Fulfilament” (rež Rhiannon Evans – toim) on suure meeskonnaga tehtud animatsioon. Mina vastutasin helirežii ja helikujunduse poole eest.

Helirežissööridel on maailmas üsna vähe auhindu, sest enamikul filmifestivalidel ei pöörata sellele tavaliselt nii suurt tähelepanu.

Nii et kuskil kuklas oli tegemise ajal kogu aeg teadmine, et “Fulfilament” võib sinna võistlema sattuda?

Jah, see oli absoluutselt olemas, aga tegin nii hea lõpufilmi, kui suutsin ja lihtsalt lootsin. Tegelikult tahtsin esialgu saata sinna hoopis oma helindatud mängufilmi, aga mingil hetkel hakkas tunduma, et animatsioon oleks ehk õigem valik.

Golden Reeli auhinnal oli mõnes mõttes lisaväärtus, teadmine, et kui saad nomineeritud, võid USA-sse kohale sõita ja oluliste inimestega kohtuda.

Oscarite jagamisel tunnustatakse samuti helirežissööre, mille poolest on Golden Reel tähtsam?

Oscaritel on kaks helikategooriat: parim mängufilmi helimontaaž (sound editing) ja parim mängufilmi helimiks (sound mixing).

Golden Reel on natuke spetsiifilisem, seal on rohkem erinevaid kategooriaid, sealhulgas parim tudengifilmi heli. See on helirežissööride jaoks sama kaalukas kui Oscarid.

Huvitaval kombel need, kes sel aastal võitsid Golden Reeli (“Mad Max” ja “The Revenant”), võitsid ka Oscarid, mis on kahtlemata kuulsam ja suurem auhind.

Kas said auhinnagalal uusi kuulsaid tuttavaid juurde?

Uusi tutvusi on kindlasti juures, aga selle mõttega ma küll sinna ei läinud, et hakkan kelleltki tööd küsima.

Samas auhind kindlasti avaks teatud uksi paremini või annaks inimesele, kelle poole pöördun, suurema kindluse minu suhtes.

Mis sa arvad, mille poolest oli sinu film parem kui teised nominendid?

Parem või halvem on muidugi subjektiivne, aga meie filmi heli tegi eriliseks see, et selles ei ole dialoogi. Filmi tegelased on erinevad ideed – lambipirni kujuga ja liiguvad inimese ajus piltlikus keskkonnas. Kõigile tegelastele tuli luua oma keel või hääl ja emotsioonid.

On üpris suur väljakutse luua uus keel ja helid, mida tegelikult ei ole olemas. Luua emotsioonid, millest vaataja aru saab ja millega kaasa läheb.

Kui seda filmi näidati, siis paljud inimesed naersid õigetes kohtades ja said aru, mis toimub.

Kui heli, mida tegelasele külge poogid, ei ole olemas, siis kuidas sa otsustad, milline heli peaks talle sobima?

Kõigepealt mõtlen, millise tunde tegelane minus tekitab. Siis vaatan, mis materjalist tegelane on. Näiteks erineva kujuga lambipirnid… klaas ja särin ja metallikilin on alati, mida saab kasutada, aga see ei ole piisav!

Alati peab mingit karakterit juurde andma. Näiteks teen klaasil niiske näpuga erinevaid kriukse ja kuulan, kas saab mingi karakteri kätte. Hiljem võtan kriuksud ja kräuksud ja ehitan heli tegelase emotsioonide järgi. Heli peab kandma emotsiooni – millal tegelane naeratab, millal kohkub jne. See peab vaatajale hästi selgeks saama. Sellise töö juures on väga palju eksperimenteerimist. Kogu töö võttis umbes kaks ja pool kuud.

Kui me intervjuud kokku leppisime, siis sa ütlesid, et pead loengut?

[Tallinna ülikooli] Balti filmi- ja meediakoolis on pisike rahvusvaheline filmikursus ja sealsele kolmele helitudengile annan ma kord nädalas edasi, mida mulle Londonis õpetati.

See on huvitav, kuigi ma ei plaani õpetajaks hakata. Mulle meeldib inimesi aidata, aga ma ei ole mingi loengupidaja.

Millega praegu tegeled, kus elad ja töötad?

Praegu elan Eestis. Inglismaal mulle väga ei meeldinud ja tahtsin tulla koju, et natuke puhata ja oma asju ajada.

Töötan siit Inglismaa jaoks ja aeg-ajalt käin seal miksimissessioonidel. Praegu on üks projekt, mis saab aprillis valmis, ja ilmselt tuleb pärast seda jälle Inglismaalt üks projekt. Edasi on aga küsimärk. Pean välja mõtlema, mida ise tahan. Võimalusi oleks siin ja seal, aga ma pole ise otsusele jõudnud.

Eestis meeldib mulle väga, siin on rahulik. Samas on filmitööstus siin väike ja heliliselt ei saa minna nii lõpuni, kui tahaks. Rahalistel põhjustel. Neid võimalusi oleks kindlasti mujal, mõnes suurlinnas. Kuna olen Saaremaal kasvanud, siis ei ole ma suurlinnade eluga eriti hästi kohanenud.

Käisid ise auhinda vastu võtmas, kuidas Los Angeles ja Hollywood meeldisid?

Väga huvitav reis oli. LA on nii suur linn, tal on hästi palju erinevaid nägusid. Ameeriklaste puhul meeldis suur avatus ja sõbralikkus, mida ma ei ole kuskil Euroopas kogenud. Kui Euroopas ollakse viisakad, siis see on kätteõpitud viisakus. Aga seal on inimesed hästi avatud.

Nominentidele tehti ekskursioon Warner Brothersi stuudiotesse ja väikses kinos näidati meie filme.

Ma ei olegi varem käinud nii suures stuudios. Seal on see muidugi suur tööstus, iga teine inimene rääkis oma eilsest või homsest võttepäevast.

Stuudios ringi käies mõtlesin, kas tahaksin sellises keskkonnas töötada, ja leidsin, et miks mitte. Seal on palju positiivset, aga otsuse langetamiseks peaks enne ikka natuke pikemalt kohapeal olema.

Praegu pole ma veel otsustanud, kumma eesmärgi poole liikuma hakata.

Mis need eesmärgid on?

Üks suund on, et elan Eestis ja teen siit Eesti filme, võib-olla Inglismaa filme, ja kui tekib kontakte, siis Soome ja Rootsi filme. Olen teinud ka Venemaale vahepeal natuke.

Teine võimalus ongi minna näiteks Los Angelesse ja teha USA filme või ükskõik mida, sest seal on nii suur tööstus. Kasvõi arvutimänge. Arvutimängutööstus on läinud virtuaalreaalsuse piiridesse, mis on heli jaoks hästi huvitav. See võiks väga põnev vahepeatus olla.

Milline on sinu side praegu Saaremaaga?

Seal elab mul isapoolne suguvõsa suurelt jaolt, mõned korrad aastas olen jõudnud [Saaremaal] käia, aga viimased viis-kuus aastat on olnud väga tihe aeg. Nüüd tahan paari nädala pärast jälle kodusaarele tulla.


Arvuti ja internet avasid ukse filmimaailma

Matis Rei tundis helide, muusika ja filmide vastu huvi juba üsna varases eas. “Olin üsna introvertne ja vaikselt maailma jälgiv laps ning see arendas minus välja tugeva keskkonna-    ja eneseanalüüsimise oskuse. Mulle meeldis käia üksinda uutes kohtades ning neid kohti kuulata ja tunnetada,” rääkis ta kahe aasta eest Saarte Häälele.

Kui Matis sai oma esimese arvuti, hakkas ta tegema elektroonilist muusikat. Arvuti ja internet avasid talle aga ukse filmimaailma. Vahepeal tegeles ta üsna pühendunult human beatbox’iga ehk suuga muusika loomisega. Ka see oskus on talle filmitöös kasuks tulnud, eriti animatsioonidele isikupäraseid helisid luues. Matis Reile kuulub OÜ Öö Hääl, mis tegeleb kinofilmide, videote ja teleprogrammide tootmisjärgsete tegevusaladega.

Vaata ja kuula “Fulfilament´i” treilerit https://www.youtube.com/watch?v=sojLFpTKa-M

 

Print Friendly, PDF & Email