Kirikutornist leiti sõjavangi päevikud (4)

SÕNUM MINEVIKUST: Isa Roman uuris eile kogudusemajas ootamatut leidu. IRINA MÄGI

SÕNUM MINEVIKUST: Isa Roman uuris eile kogudusemajas ootamatut leidu.
IRINA MÄGI

Kuressaare EAÕK Püha Nikolai kiriku vaimulik isa Roman leidis eile kirikutornis asuvast panipaigast viis vihikutäit sakslasest sõjavangi kirjapandud mälestusi.

Nüüd palub ta lehelugejatelt abi, et tuvastada päeviku autorit.

“Leidsin kirikutornist juhuslikult viis koolivihikut, mis pärinevad aastast 1947,” ütles Roland Tõnisson. Oma sõnul läks ta otsima kirikutorni kapis hoitavaid ajalehti. “Ust sulgedes jäi silma, et alumisel riiulil on mingid vihikud,” kirjeldas ta päevikute leidmist.

Sõjavang Arnold, kes oli pärit ilmselt Lübeckist, täitis need koolivihikud saksakeelsete kirjadega oma tuttavatele. Loetava käekirjaga tekstid räägivad mehe elust Kuressaares ja kohalikest inimestest. Eriti soojade sõnadega kirjutab Arnold ühest vanemast naisest, kes suhtunud temasse lausa emaliku hoolega.

Tegu on pigem päevikuga, mis kirja pandud kodustele määratud sõnumitena, mida kunagi ära ei saadeta, sest tekstid järgnevad üksteisele, mitte ei alga uuelt lehelt.

Viimane vihik lõpeb poole rea pealt sõnadega “ärge olge kurvad”. Seega jääb Arnoldi edasine saatus teadmata.

Isa Roman lubas leiuga kõigepealt ise lähemalt tutvuda ja siis anda vihikud üle kas muuseumile või Saksa saatkonnale. “See on nii värske asi alles,” oli ta eile kerges segaduses. “Kui keegi kuressaarlastest mäletab seda Arnoldit, siis võtku minuga ühendust. Tundub, et midagi sentsatsioonilist siin pole, rohkem igapäevane elu, aga mine tea,” märkis isa Roman.

Print Friendly, PDF & Email