Talunik hakkab kanepiõli tootma (2)

SUUND OMA TOODETELE: Aivar Lember käivitab esimest korda Hiinast saabunud tatrakoorija. RAUL VINNI

SUUND OMA TOODETELE: Aivar Lember käivitab esimest korda Hiinast saabunud tatrakoorija.
RAUL VINNI

Läinud kümnendil bussijuhiameti kõrvalt viljakasvatajaks hakanud Aivar Lember on võtnud kasvatada järjest uusi kultuure ning valmistub turule tulema terve tootesarjaga.

Proovipartiidena müügilettidel vilksatanud Karmeli tootesarja tatratoodete ja tudraõli kõrvale lisandub järgmisest sügisest kanepiõli, mida Pähkla küla talunik Aivar Lember hakkab valmistama oma veel mahakülvamata esimesest kanepisaagist.

Asjaolu, et kümme aastat tagasi rootslaste projekti raames Saaremaal tehtud mastaapsed kanepikasvatuse plaanid jäid kokkuvõttes kõik vaid paberile, Lemberit ei heiduta. Oma Pähkla küla põldudele külvab ta esialgu 5 ha kanepit, millest juba sügisel peaks valmima tervislike omaduste poolest tuntud kanepiõli. Arvestades, et ainuüksi kanepiseeme 5 ha põllu tarvis maksab 1500 eurot, pole uus ettevõtmine sugugi odav ega riskivaba lõbu.

Sel nädalal sai Aivar Lember Hiinast kätte tatrakoorija, mis võimaldab tal omakasvatatud tatrast valmistada peent ja jämedat tatrakruupi ning tatrajahu algusest lõpuni kohapeal. Seni tuli tatart koorimas käia mandril, viimati tellis Aivar teenustöö Viljandimaalt Olustverest.

Kaubamärgivaidlus

Sügisel enam kui 20 hektarilt saadud 22 tonni (aidakaalus) tatart kõike ära koorida ning kruubiks ja jahuks teha ei jõua, sest enne tuleb uus saak peale. Seega tuleb osa saagist ka maha müüa.

Aivar Lember rääkis, et võrreldes mahetootjatega tuleb tema tatratoodete omahind ja ka letihind pisut odavam. Kui poole kilo mahetangu eest küsitakse üle 4 euro, siis Lember lubab hinnaks kolme ja poole euro kanti. Kuna tatar väetist ja taimekaitset eriti ei talu, siis on ka tavatoodang tatra puhul küllatki mahe.

Kaks aastat tagasi esmakordselt mahapandud tatar ja eelmisel kevadel esimest korda külvatud tuder on Lemberi hinnangul väga väärtuslikud taimed külvikorras. Viimasel ajal külvikorras moodi läinud raps on praeguseks paljudel maad ära kurnanud ja haigusi kaasa toonud. “Eelmisel kevadel olid Oilseedsi mehed päris probleemi ees, sest rapsiseemet ei tahetud enam ära osta,” märkis Lember.

Aktiivsemat laatadel käimist ja täiel rinnal netipoe avamist (karmeli.ee) takistab Aivar Lemberi sõnul praegu veel ka äriregistriga puhkenud vaidlus Karmeli kaubamärgi kasutamise üle. Taluniku sõnul peab register tema kaubamärki mõne teisega liiga sarnaseks, kuid Lemberi arvates mingit segiajamise ohtu ei teki, sest põllumajanduses teist sellist ei leidu. Karmeli kaubamärk on tuletatud keskajast pärit Kaarma kihelkonna nimest Karmel ja sobib Lemberi hinnangul Pähkla küla toodangule vägagi hästi.

Tervislik kraam

Aivar Lember selgitas, et pelgalt viljakasvatusega tegelemine läheks talle igavaks ning see tähendab ka turustamisel liiga suurt sõltuvust kokkuostjatest ja maailmaturu hindadest. Omatoodetega nokitsemine annab aga tegevust ka talvekuudeks ja hajutab riske. Põllumehena on Lember jäänud uskuma ka kuldsuude mesimagusaid lubadusi ja saanud valusalt petta. “Siiamaani uitab 32 tonni rapsi mul mööda Eestimaad ja raha pole näinud,” lausus ta. Samas on tudra ja tatra kasvatamine pannud Aivari oluliselt rohkem hindama tervislikku toitumist.

Nisujahust on ta täielikult loobunud ja asendanud selle tatratoodetega. Gluteenivaba tatart on juba aastatuhandeid kasutatud toidu-, dieettoidu- ja ravimtaimena organismi tervendamiseks. Mõistagi pakatavad kasulikest komponentidest ka tudra- ja kanepiõli, mille tarbimist Aivar Lember iseoma positiivsete kogemuste ajel igati soovitab.

Print Friendly, PDF & Email