Erihooldekodude plaan teeb linlastele muret (24)

EI MAKSA KARTA: Helle Kahmi sõnul võivad kõik ööpäevaringset erihooldust vajavad inimesed ka praegu vabalt ringi liikuda. See põhimõte kehtib tulevikus ka Ida-Niidus asuvale krundile (pildil) kavandatavas uues keskuses. TAMBET ALLIK, IRINA MÄGI

EI MAKSA KARTA: Helle Kahmi sõnul võivad kõik ööpäevaringset erihooldust vajavad inimesed ka praegu vabalt ringi liikuda.
See põhimõte kehtib tulevikus ka Ida-Niidus asuvale krundile (pildil) kavandatavas uues keskuses.
TAMBET ALLIK, IRINA MÄGI

Kuressaare elanikke teeb murelikuks riigi soov rajada linna mitu keskust, mis hakkavad vaimupuudega inimestele pakkuma ööpäevaringset erihooldust või kogukonnas elamise teenust.

AS Hoolekandeteenused esitas esmaspäeval linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt kerkiks Ida-Niidu elurajooni erihooldekodu hoone umbes 20 inimesele. Ida ja Kirde tänava ristil asuvale kinnistule rajatav asutus hakkaks vaimupuudega inimestele pakkuma tugiteenuseid igapäevaeluga hakkama saamiseks. Veel 20 inimese tarbeks on plaanis osta ja renoveerida majad või korterid, kus hakatakse pakkuma kogukonnas elamise teenust.

Möödunud aastal kohtus Hoolekandeteenuste esindaja Kuressaare linnavalitsusega, tutvustas oma plaane ja eesmärke ning tundis huvi, kas linnal on pakkuda uue kodu rajamiseks sobivaid asukohti. Lisaks Ida ja Kirde tänava ristmikule jäi kaalukausile ka endine Riigiarhiivi kinnistu.

KAART_3.03.2016

Üllatav plaan

“Paraku ei vasta arhiivi funktsioonide täitmiseks rajatud hoone meie vajadustele. Seega langes valik tühjale kinnistule, kuhu saame rajada just sellise funktsionaalsusega hoone, mis vastab meie klientide vajadustele,” ütles AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd Saarte Häälele.

Linnavalitsus, kes on küll ametis olnud sotsiaalteenuste pakkumise ümberkorraldamisega, ei ole kõnealust teemat seni pidanud vajalikuks avalikkusega jagada. Linnavolikogu opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi on plaani üle hämmingus. “Milleks küll on vaja ühiskonnas probleeme juurde tekitada?” küsis ta.

Hoolealused elavad Sõmeral ruumides, mille nõuetele vastavusse viimiseks on viimastel aastatel tehtud suuri kulutusi, märkis Tamkivi. “Nad on harjunud sealses keskkonnas elama, samuti on kohalik kogukond nende asutustega kohanenud, inimestel on seal töökohad. Nüüd on millegipärast vaja seda kõike lõhkuda, kulutada jälle hulgaliselt vahendeid, tekitada hoolealustele mõttetut stressi ja sotsiaalseid pingeid uues asukohas,” rääkis ta, lisades, et olemasolevate hoonetega ei ole Sõmeral pärast nende tühjaks kolimist midagi mõistlikku peale hakata ja see vara on sisuliselt hävimisele määratud. “Hoolealuste kogukonda suurema integreerimise vajadus on muidugi iseenesest õige, aga seda teemat saaks ju edasi arendada ka praeguste võimaluste ja asukoha tingimustes,” leidis linnavolinik.

Ka endine sotsiaalala abilinnapea, praegune linnavolinik Argo Kirss kahtleb selles, kas praeguse Sõmera hooldekodu tükeldamine ja väiksema asutuse ehitamine linna ikka on õige lahendus.

Ida-Niidu lasteaia õpetaja Angela Luup, kelle kodu jääb samuti kavandatava hooldekodu lähedusse, sinna erihoolekandeasutuse ehitamist ei poolda. “Nii läheks üks kena looduslik koht jälle kaduma,” põhjendas ta.

Luup kinnitas, et hooldekodu elanike vastu pole tal midagi. Ka ei karda ta lasteaialaste turvalisuse pärast. Küll aga mõistab ta, et piirkonna elanikele ei meeldiks, kui hooldekodu elanikud nende aedade taga uudistaksid ja õuele satuksid. Angela Luup lisas, et hooldekodu klientidel oleks ka endal parem maakohas elada. “Maal on vaiksem ja rahulikum kui linnamelus, kus pole õieti kohtagi, kus jalutada. Pealegi jääb meie lähedusse küllaltki tiheda liiklusega tee, mis võib olla ohuallikas.”

Ei tasu karta

Kirde tänaval elav Jaanus Põlluäär on samuti vastu hooldekodu ehitamisele tema naabrusse. “Samuti ei pea ma õigeks, et see ehitataks lasteaia lähedusse,” lausus Põlluäär. “Võivad tekkida turvalisuse probleemid ning ega seegi kellelegi meeldi, kui tema õue peale tükitakse. Kui see hooldekodu linna ehitada, siis pigem sobiks see kuhugi haigla juurde.”

Linlaste mure, et hooldekodu elanikud hakkaksid teisi inimesi häirima ja tülitama, ei ole Sõmera Kodu juhataja Helle Kahmi arvates põhjendatud. “Kliendid, kes sinna elama asuksid, on oma toimetulekult kindlasti sellised, kes saaksid sealses keskkonnas hakkama,” rääkis ta.

Kui erihooldekodu klientide puhul peljatakse nende ettearvamatut käitumist, siis selle peale kostis Kahm: “Inimestel on hirmud, sest nad ei tunne neid. Neil on psüühilise erivajadusega inimeste kohta moonutatud, nõukogude ajale kohane arvamus.” Kahmi sõnul on Sõmeral probleeme tekitanud pigem kohalikud alkohoolikud kui hooldekodu kliendid. “Inimese haigus ei tee teda agressiivseks, kui tal on õige ravi peal ja tal on kõik olemas,” kinnitas Kahm.

Kahmi sõnul võivad kõik Sõmera hooldekodu elanikud, ka ööpäevaringset erihooldust vajavad inimesed, ringi liikuda. “Kinnist osakonda Saaremaal ei ole ega tule. See on Eestis ainult Valklas,” märkis ta.

Vastavalt erihoolekande arengukavale jäävad olemasolevad suured hoolekandeasutused kasutusest välja ja nende asemele ehitatakse üle Eesti kuni 30-kohalisi üksusi. ERF-i vahenditest on erihoolekande taristu investeeringuteks aastatel 2014–2023 kavandatud 56 miljonit eurot.

Monika Puutsa, Mehis Tulk

Print Friendly, PDF & Email