Linna põhimääruse punkt võib olla seadusega vastuolus

Rahandusministeeriumi hinnangul võib Kuressaare linna põhimääruse vaidlusalune punkt olla siiski seadusega vastuolus, mis toetab praeguse linnavõimu soovi see ümber kirjutada.

Linnasekretär Eero Lapp saatis ministeeriumile jaanuaris päringu seoses linna põhimääruse § 27 teise lõike esimese lause kohaldamisega. Selle järgi arutatakse küsimust kahel lugemisel juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon või üks kolmandik volikogu liikmete arvust.

Päringule vastanud ministeerium tugineb oma seisukohas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lõikele 1, mis sätestab, et volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

“Kuressaare linna põhimääruse sõnastus võib olla KOKS-i § 45 lõigetes 1 ja 5 sätestatuga vastuolus, kuna loob võimalused seaduses sätestatud tingimuste laiendamiseks või kitsendamiseks,” tõdeb oma selgituses ministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets. Ta selgitab, et kindlate tingimuste seadmine, nagu näiteks “komisjoni või fraktsiooni liikme nõudel” või “1/3 volikogu liikmete arvust”, on sõltuvalt olukorrast kas seaduse sõnastuse laiendamine või kitsendamine.

KOKS-i § 45 on olemuselt imperatiivne paragrahv, sätestades konkreetselt juhud, millal tehakse otsused koosseisu häälteenamusega, ja ülejäänud juhud, kui otsused tehakse poolthäälte enamusega. KOKS-i sätted ei näe ette võimalusi määrata otsustust konkreetsemalt.

Linna põhimääruse muutmise eelnõu, milles sisaldus ka vaidlusaluse § 27 muutmine, oli esitatud veebruarikuu volikogu istungile, kuid võeti viimasel hetkel tagasi.

Linnasekretär Eero Lapp (pildil) ütles kommentaariks, et on esitanud avalduse ka õiguskantslerile, kes kontrolliks linna põhimääruse vaidlusaluse sätte vastavust seadusele. “Ootan vastust. Seadusega vastuolus olev säte kuulub kehtetuks tunnistamisele. Linna põhimääruse reglemendi sätted on küllaltki ammu formuleeritud ja vajavad siit-sealt sõnastuse ja üheselt mõistetavuse osas väikest kohendamist. Tulenevalt praktikast. Arvan, et sobival hetkel volikogu neid ka menetleb,” rääkis ta.

Kirgi kütnud määrusepunkti muutmine kerkis päevakorda pärast seda, kui opositsioon kasutas seda eelmisel aastal võimuliidu hääletusmasina pidurdamiseks.