Muhu rannamaantee saab tervenisti mustkatte (2)

Maanteeamet teeb teoks muhulaste pikaaegse unistuse, viies Muhu põhjarannikut läbiva riigimaantee sel suvel tervenisti tolmuvaba katte alla.

“See on meil plaanis jah, oleme seda kavandanud juba aastaid,” ütles maanteeameti Kuressaare esinduse juhtivinsener Toomas Magus, kelle sõnul saab tolmuvaba katte Hellamaa–Nõmmküla tee 8,4 km pikkune lõik Lõetsa ja Nõmmküla vahel. Praegu on tee Hellamaa poolt tulles tolmuvaba 3,9 km pikkuselt, sellest 2,8 km tehti valmis alles möödunud aastal.

Magusa sõnul kasutatakse Muhu põhjaranniku maantee mustkatte alla viimisel ridakillustikuga pindamist, kus esmalt mahapandud kergkate paari aasta pärast üle pinnatakse. Taolise tehnoloogiaga on Saare maakonnas saanud mustkatte alates 2005. aastast 200 km kruusateid.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe tundis maanteeameti plaanide üle ainult heameelt, sest koostöö maanteeametiga on muhulastel kulgenud igati kiiduväärselt. 2015. aasta teoks kuulutas Muhu vald Liiva küla tee liiklusohtliku lõigu rekonstrueerimise. “Kui Toomas Magus põhjaringi mustkatte alla viimise aktusel välja käis, siis põhjustas see saalis väga suure aplausitormi,” sõnas Liitmäe.

Maanteeameti suurim teetöö sel aastal on juba varem väljahõigatud Kuivastu maantee Kuressaare–Masa 12,3 km pikkuse lõigu rekonstrueerimine. Tööde käigus rekonstrueeritakse Kuressaare–Upa vaheline maanteelõik, nüüdisajastatakse Upa ristmik ning tehakse taastusremont Upa ristmiku ja Masa vahelisel maanteelõigul.

Juba aprillis läheb lahti rannamaantee ja Triigi sadama vahelise maanteelõigu rekonstrueerimine, mille käigus laiendatakse teed 5 meetrilt 7 meetrile. Sel aastal ehitatakse ümber ka Lümanda ristmik, kusjuures samaaegselt teetöödega vahetab Lääne-Saare vald välja Lümanda tänavavalgustuse.

Lisaks tehakse Saare maakonnas 2016. aastal 70 km ulatuses pindamistöid ja 17 km ulatuses kruusateede remonti.

Toomas Magusa sõnul on maanteeamet loobunud pikkade kergliiklusteede rajamisest ning edaspidi rajatakse liiklusohutuse eesmärgil vaid lühikesi lõike.

“Erandeid võib alati olla, aga tavaliselt nii enam ei juhtu, siis peab asi olema väga põhjendatud,” sõnas Magus. Ta lisas, et pikemad kergliiklusteed ehitatakse edaspidi suuresti vaid kohalike omavalitsuste eestvedamisel ja paljuski projektiraha toel.

Print Friendly, PDF & Email