Autistlikke lapsi on aina rohkem

KASULIK RAAMAT: Daili Tuulingu ja Eveli Kallase sõnul on Colette de Bruini autismi-teemaline teos suurepärane käsiraamat. TAMBET ALLIK

KASULIK RAAMAT: Daili Tuulingu ja Eveli Kallase sõnul on Colette de Bruini autismi-teemaline teos suurepärane käsiraamat.
TAMBET ALLIK

Mis seob briti superstaari Susan Boyle’i, Mozartit ja Einsteini? “Kõigil neil värvikatel tegelastel on selgelt äratuntavaid autismile omaseid jooni,” leiavad Saaremaa Rajaleidja keskuse psühholoog Eveli Kallas ja eripedagoog Daili Tuuling.

 

Nii nagu tavainimeste seas on madalama ja kõrgema intelligentsusega inimesi, on ka autismiskaala väga lai, teavad Kallas ja Tuuling, kes puutuvad autistlike lastega oma töö tõttu kokku peaaegu iga päev.

“Skaala ühes otsas on autist, kel ei ole normintellekt,” selgitab Tuuling. “Need on inimesed, kes ei astu üldse kontakti, elavad “omas mullis”, on kõnetud.”

Skaala teise otsa saab aga paigutada Aspergeri sündroomiga inimesed, kes on teatud asjades üliandekad. Kahe “otsa” vahele jääb aga lai spekter.

Haigus sagedasem poiste seas

Eveli Kallase sõnul on autismispektri häirega laste seas rohkem poisse. “Esinemissagedus on üks tüdruk nelja poisi kohta. Ju siis on poiste genofondis midagi sellist, et nad on sellele häirele vastuvõtlikumad.”

Autismist ja sellest, et sotsiaalse häirega lapsi olevat aina rohkem, räägitakse üsna sageli.

“Usun, et diagnostika on arenenud,” lausub Kallas. “Veel paarkümmend aastat tagasi peeti autismispektri häirega lapsi enamasti lihtsalt käitumishäiretega lasteks ja saadeti nad käitumishäiretega lastele mõeldud erikooli, kuhu nad sugugi ei sobinud.”

Samas ongi sotsiaalse häirega inimesi üha rohkem, arvavad nii Kallas kui ka Tuuling. Ühel hiljutisel autismikonverentsil, kus osales ka meie Rajaleidja keskuse esindaja, oli juttu sellest, et Rootsis on autismispektri häire diagnoosiga inimesi juba rohkem kui Eestis elanikke.

Miks siis autismi aina rohkem esineb?

“Eks selle taga ole nii geneetika kui ka keskkonnategurid,” põhjendab Tuuling. “Ravimid, keemia, mida me iga päev sisse sööme. Ilmselt on oma osa ka õhus levivatel lainetel – vanasti ei ümbritsenud meid ju nii palju tehnikat nagu praegu, mil pea igaühel on nutitelefon või tahvelarvuti. Kuidas see meile tegelikult mõjub, pole väga palju uuritud.”

Mis märkide järgi peaks lapsevanem hakkama mõtlema, et on tarvis spetsialisti poole pöörduda? Kallase sõnul ilmnevad lastel esimesed märgid sotsiaalsest häirest enamasti kolme-nelja-aastasena ning kõige rohkem avalduvad need kollektiivis.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email