Ilmasõjast ja impeeriumist vabaks

Saaremaa poliitika- ja majanduselu oli omariikluse esimestel kümnenditel suuresti kantud soovist raputada maha seljataha jäänud ilmasõja ja Vene impeeriumi rusuv taak.

2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahuleping tõi kaasa kauaoodatud sõja lõpu ja Saaremaa majanduselu hakkas arenema rahuaja vajadustest lähtuvalt. Kohalik poliitiline elu elavnes aga juba 1917. aastal, ajapikku tekkis juurde üha rohkem erinevaid erakondi ja poliitilisi rühmitusi, kelle vahel said saarlased valida nii riigikogu, maakonna nõukogu, linnavolikogu kui ka vallavolikogude valimistel.

Pahempoolsetest erakondadest olid esindatud sotsiaaldemokraadid ja Eesti Tööerakond, paremal tiival vastandusid neile Eesti Maarahva Liit, hilisema nimega Põllumeeste Kogud, ja Saksa-Balti Erakond, kes püüdis hoida rahvuslikku konservatiivset joont. Nende tegevus oli mõjukam just Kuressaare linnas, eelkõige seetõttu, et linnas oli baltisakslaste osa päris märkimisväärne. Oma valijaskond oli ka Eesti Rahvaerakonnal, Kristlikul Rahvaerakonnal ja ka Eestimaa Kommunistliku Partei Saaremaa põrandaalusel organisatsioonil. Tegutsesid ka mitmed erakondlikud rühmitused, tänapäeva mõistes valimisliidud, kelle mõju oli suurem just Kuressaare linnavolikogu töös.

Mõjukad sakslased

Juba 1919. aastal said saarlased osaleda mitmetel äsja iseseisvunud riigis toimunud valimistel. Asutava Kogu valimistel kogusid Saaremaal kõige rohkem hääli tööerakondlased, kes olid edukad ka 1920. aastal toimunud Riigikogu I koosseisu valimistel. 1919. aasta mais toimunud Kuressaare linnavolikogu valimistel võidutses aga hoopiski Saksa-Balti Erakond.

Vabariigi algusaja olusid kirjeldab ilmekalt volikogu esimene istung. Käimas oli Vabadussõda ning Eesti riigi püsima jäämine polnud kõigile veel päris selge. Tekkis kaks leeri, konflikti vallandas volinike vande andmine. Ühel pool oli Saksa-Balti Erakond oma poolehoidjatega, kes olid valmis truudust vanduma üksnes Kuressaare linnale. Teine osapool, sotsiaaldemokraadid ja tööerakondlased, olid valmis truudust vanduma ka Eesti Vabariigile. Olukord läks koguni nii teravaks, et tööerakondlane Paul Parts pani ette hääletada, kas uus Kuressaare volikogu üldse tunnustab Eesti Vabariiki. Hääletust siiski ei toimunud ning kired vaibusid.

Päris vabariigi algusajal oli poliitiline õhkkond küllaltki närviline, otsustada tuli sageli väga kiiresti ja lahendus tuli leida küsimustele, millega keegi polnud varem kokku puutunud. Pingeid tekitas ka keeruline aeg majanduses.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Priit Kivi

Print Friendly, PDF & Email