Teisipäeval ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles kirjutati päästeameti juhtkonna plaanist muuta asutuse töö efektiivsemaks.
Kokkuhoiukohana nähakse komandos valves olevate päästjate arvu vähendamist: nimelt reageeriks osa päästjaid väljakutsele kodust. Suureneks ka vabatahtlike päästjate roll.
Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe kinnitas teisipäeval, et temani pole jõudnud ühtegi korraldust mõne ametikoha koondamiseks või kellegi töö ümberkorraldamiseks.
“Päevaleht võttis pajast ühe kartuli ja keerutas seda koorides näppude vahel niikaua, kuni midagi enam järel polnud,” kurjustas Lindmäe. Seda, et päästeamet kaalub võimalusi kokkuhoiuks, pidas ta igati normaalseks.
“Midagi hullu ei juhtu, kui Kihelkonna mehed istuvad kolmekesi päästeautosse ja sõidavad välja ning paagijuht tuleb kodust, kui ta elab komando lähedal ja järgneb neile natuke hiljem,” avaldas piirkonnajuht arvamust, kuid rõhutas, et sellist otsust ümberkorraldusteks tal pole.
Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun leidis samuti, et EPL kajastas erinevaid muudatuste võimalusi päästealal ühekülgselt ja ilma seejuures nende muudatuste võimalikke mõjusid ja rakendamise võimalikkust hindamata.
“Päästeamet hindab ja analüüsib nii oma teenuste kvaliteeti kui ka arendamise võimalusi järjepidevalt ning nende analüüside üks osa on ka tõhususe ja kokkuhoiu võimaluste hindamine,” selgitas Lääne päästekeskuse juht.
Seejuures hinnatakse kõiki võimalikke tegutsemisvorme ning nii nende võimalike lahenduste mõju kui ka Eestis rakendamise võimalikkust.
“Näiteks väga mitmed Eestist oluliselt suurema elanike paiknemise tihedusega riikides kasutatavad koduse valve lahendused ei ole Eesti maapiirkondades võimalikud,” nentis Kaldasaun.
“Käesoleval hetkel ei ole tehtud mingit otsust Saaremaal komandode sulgemise osas,” rõhutas Kaldasaun.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Eks ka Päästeameti direktor Kuno Tammearu räägi, et midagi pole otsustatud ja tuleb analüüsida jne jne
http://uudised.err.ee/v/eesti/4b19158b-8528-4a17-b724-53faac0f33a2/ametiuhing-paasteamet-peab-tanavu-koondama-14-tootajat
Analüüsida tuleb, pidevalt. Viimane suurem analüüsimine oli 2011/2012, mille tulemusena kaotati kutseline Leisi komando.
2011 sügisel oli jutt, et Leisi komandot kohe kindlasti ei suleta ja 2012 kevadel oli Leisi kutselise komando viimane tööpäev.
Sinna vahele jäi ka “analüüs”. Jutumärgid “analüüsi” ümber on seetõttu, et maavanem Kaido Kaasik andis 2012 aasta jaanuaris ajalehe vahendusel teada teada: “Kui maavanemaks sain, öeldi, et otsus sulgemise kohta on juba tehtud.” Ajaliinil tähendab see seda, et sulgemisotsus tehti enne “analüüsi”, mitte otsus ei tehtud analüüsist lähtuvalt. Maavanemaks saamine oli 2011 aasta oktoobris, analüüs valmis 2011 aasta novembri lõpus, “ametlik” otsus tehti 2012 alguses.
Eks aeg näitab, kas nüüd analüüsitakse või jälle anaal-lüüsitakse. ;(
Ka politseinikud ja kiirabitöötajad võiks kodust reageerida… samuti annaks erasektoris kokkuhoiu, kui turvatöötajad kodus oleks. Kurikaeltel oleks elu lill.
“Kodust tulemine” on absurdne. Toodagu, mis tahes argumente, on sellisel moel päästevõimekusel suur küsimärk küljes.
Toona, kui Leisi komando sulgemine sai reaalsuseks, tegeleti aktiivselt ennetustööga. Praeguse seisuga ei ole midagi paremaks läinud. Õnnetuste arv ei ole vähenenud. Leisi piirkonnas elavate inimeste elamised on suur riskipiirkond.
2012.aasta talvel Laugu külas toimunud kõrvalhoone põlengule jõudis Leisi komando 13 minutiga, Orissaare komando jõudis kohale 55 minutiga.
Üle mõeldakse seal “üleval”. Kõige tähtsam siin riigis on inimene, mitte kokkuhoid. See, kes reaalselt töö ära teeb, nende pealt kokku ei hoita. Päästjate jaoks ei ole vaja seda kontoriarmeed, kes pidupäevadel üksteisele aurahasid rinda riputavad, sealt annab kokku hoida ja seda väga arvestatava summa ulatuses.