Kihelkonna kool jätkab sügisel kuueklassilisena (11)

HÄÄLETAMINE: Kihelkonna kooli osas jättis hääletamata vallavolinik Elle Mäe (vasakul). Tema kõrval on vallavanem Raimu Aardam ja vallasekretär Evelin Voksepp. Paremal on kooli 6-klassiliseks muutmise poolt Rene Reinsoo, Maret Kaju ja Tõnis Tasane.                  TÕNU VELDRE

HÄÄLETAMINE: Kihelkonna kooli osas jättis hääletamata vallavolinik Elle Mäe (vasakul). Tema kõrval on vallavanem Raimu Aardam ja vallasekretär Evelin Voksepp. Paremal on kooli 6-klassiliseks muutmise poolt Rene Reinsoo, Maret Kaju ja Tõnis Tasane.
TÕNU VELDRE

Vallavolikogu eilsel istungil otsustasid volinikud viie poolthäälega, et Kihelkonna kool jätkab järgmisest õppeaastast kuueklassilisena.

Üks volinik jäi erapooletuks ja üks kohalolnud volinikest ei hääletanud. Eelmisel aastal üleskerkinud kooli küsimus sai volikogu esimehe Karl Teäri sõnul nüüd mõistliku lahenduse. Kuue klassi juurde jäädi mitmete arutelude järel.

“Kaalumisel oli ka neli klassi, kuid lapsevanemad ja hoolekogu liikmed eelistasid kuueklassilist kooli,” selgitas volikogu esimees. Vallavanem Raimu Aardam leidis, et koolile peavad nad peale maksma nagunii.

“Eelmisel aastal otsustati, et jätkab üheksa klassi. Meil on praegu üheksandas neli tublit tüdrukut, kes sel aastal lõpetavad. Nüüd tuli midagi ette võtta. Kõige hullem oleks mõte, et Kihelkonnal lõpetatakse koolihariduse andmine sootuks. Õpetajatele maksame palgaraha nagunii juurde. Sellega jätkame ka tulevikus,” rääkis Aardam, kelle sõnul tuleb lasteaiast kooli ka järelkasvu.

Otsustamisel peeti oluliseks ka seda, et kuuenda klassini saavad tunde anda klassiõpetajad, edasi oleks tarvis erialaõpetajaid juurde palgata.

Kaadriküsimustega tegeletakse lähiajal. “Üks õpetajakoht tõenäoliselt kaob, kuid kui lapsi tuleb juurde, siis mine tea…” lisas vallavanem.

Klassikomplektide vähendamine tähendab ka riigi toetuse vähendamist, kuid vallal on vahe kompenseerimiseks raha olemas.

Kihelkonna ei ole maakonna väikekoolide hulgas erand. Juba 2012. aastal koostatud Saare maakonna koolivõrgu analüüs nägi ette, et maakonnas võiks kujuneda 6–8 tugevat põhikooli. Erandina soovitati käsitleda Ruhnu põhikooli, sest Ruhnu saare lastel puudub elukohta muutmata alternatiiv põhihariduse omandamiseks.

Kolm aastat tagasi nähti ette võimalus, et mitu põhikooli muutub nelja- või kuueklassiliseks kooliks. Soovitati veel lasteaed-algkoolide moodustamist, sest see võimaldab koolihoone ruumide paremat kasutamist ja pedagoogide töökohtade säilimist.

“Kooli muutmist 4- või 6-klassiliseks kooliks soovitame eelkõige nende koolide puhul, kus laste arv jääb prognoosi kohaselt aastateks alla 60 õpilase või kus valla kooliealistest lastest on juba praegu üle 15% valinud põhihariduse omandamiseks mõne teise kohaliku omavalitsuse territooriumil oleva kooli,” soovitati analüüsi kokkuvõttes.

Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters tõi näiteks Kaali kooli, millest on pärast kuueklassiliseks põhikooliks muutmist saanud igati elujõuline haridus­asutus.

“Oma tuleviku üle peaksid praeguse seisuga väga tõsiselt mõtlema Kihelkonna, Kahtla, Mustjala ja Tornimäe kool,” märkis ta. “Õigeaegne otsus kool reorganiseerida kindlustab kooli püsimise. Rõhutama peab, et see ei tähenda kooli sulgemist, vaid eelkõige klasside arvu muutumist,” täpsustas Peeters.

Print Friendly, PDF & Email