ÜHISJAHI ESIMENE SAAK: Kärla jahimees Rain Mesila tänavu jaanuaris selle aasta esimesel ühisjahil lastud esimese metsseaga. “Neli tükki oli neid, aga palju sa siis üksi ikka jõuad.”
TOIVO VAIK
Saaremaa jahimeeste poolt riigile edastatud rekordilised metssigade küttimisandmed tekitavad spetsialistides kahtlusi, kas siinsete jahindusorganisatsioonide esitatud jahindusstatistika pole mitte moonutatud või suisa võltsitud.
Jaanuari seisuga on Saaremaa jahimehed käimasoleval jahihooajal küttinud Eesti maakondade arvestuses kõigi aegade rekordilise saagi, 4730 metssiga. Säärane arv sisaldab aga asjatundjate silmis vasturääkivusi.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja leidis, et kui 2014. aastal loendasid Saaremaa jahimehed Saaremaal jahihooaja järel 1150 metssiga, siis on ülimalt küsitav, et sellise arvukuse pealt õnnestuks aasta hiljem küttida 5000 siga.
Spetsialistid imestavad
“See küttimisarv on iseenesest fantastiline, vaatame ise ka seda suure imestusega,” sõnas Veeroja. “Siin on kaks võimalust: kas Saaremaal on talvine põhikarja arvukus vähemalt 2–3 korda alla hinnatud või kütitakse mingi osa sigadest ainult paberi peal,” pakkus ulukispetsialist, kes on ka varem Saaremaa jahimeeste seireandmete usaldusväärsust kahtluse alla seadnud.
Keskkonnaministeeriumi jahindusnõuniku Tõnu Traksi sõnul on saarlaste puhul vassimiskahtlus nii küttimis- kui ka loendusandmetega seoses.
“Nii hundi, põdra, hirve kui ka metsseaga on olnud nii, et saarlased on kogu aeg teinud natukene rehepappi,” lausus Traks.
Paraku ei saa kellegi peale otseselt näpuga näidata, kuid aastate lõikes andmete võrdlemisel esile tulnud vasturääkivused ei jäta lihtsalt ruumi muudeks järeldusteks.
Traksi sõnutsi on jahimehed küttimisandmeid ennegi suuremaks võltsinud ja selline tegutsemine ei ole lõppenud. “Selleks ei ole vaja teha mitte midagi muud, kui kanda luba maha ja teha paberile märge, et uluk on kütitud,” rääkis nõunik, kelle sõnul ei ole tegelikult ühtki tõhusat kontrollimeetodit, mis võimaldaks valskuse päevavalgele tuua.
“Jama on selles, et jahimehed loendavad ise ja kütivad ise,” tõdes Traks. Ta lisas, et kui jahimehed ikkagi soovivad oma ulukiressurssi hoida, siis nad seda ka teevad ning siin ei pruugi suhtumist muuta ka seakatkuoht.
Riigipoolselt kogub ulukite arvukuse kohta andmeid keskkonnagentuur, kuid paraku ei ole lumevaesed talved ruutloendust soosinud, sest musta talvega pole võimalik ulukite jälgi loendada. “Oleme üritanud kontrolli tõhustada ja mõelnud panna kaamerad üles, aga kusagil maailmas ei ole väga head arvukuse loendamise süsteemi,” rääkis Tõnu Traks, kelle sõnul tahab riik olukorra parandamiseks suurendada maaomaniku rolli jahinduses.
Miks nad jädisid?
Saaremaa jahindusnõukogu liige, viljakasvataja Jaan Sink meenutas, kuidas tal tekkis möödunud aastal jahindusnõukogus jahimeeste esindajatega erimeelsus küttimislimiitide osas.
Kui Sink pakkus sigade küttimisel miinimumkohustuseks 3200 siga, siis jahimehed tahtsid piirduda 2400 sea küttimise kohustusega. Hiljem survestas riik jahimehi laskma sel jahihooajal vähemalt 3400 siga.
“Nüüd tekib mul küsimus, mida jahimehed mõtlesid, kui nad minu pakutud 3200 peale jädima hakkasid. Kui praeguseks on lastud 5000 siga, siis kas see neile tagantjärele vaadates naljakas ei tundu?” küsis Sink.
Jaan Sink ütles, et praegu ei ole tal viljakasvatajana mingeid andmeid, kuidas ametlike küttimisandmete kohaselt rekordiliseks kujunenud jahindushooaeg sigade arvukusele on mõjunud. “ Õige arvukus selgub suvel, siis kui emised põrsastega vilja maiustama tulevad. Praegu sead enam eriti ei liigu, teevad pesi ja on rohkem paigal,” sõnas talunik. “Ainult üksikud kuldid kooserdavad ringi, ja kesikud,” lisas ta.
Saarte Hääl pöördus eile kommentaari saamiseks kirjalike küsimustega ka Saaremaa jahindusseltsi poole, kuid tagasisidet ei saanud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Täielik hülge mula neil spetsidel…
Kui need kahtlejad ei usu, siis osalegu jahtides. Eelnevatel aastatel on jahimees käitunud jahimehelikult ja targalt. See aasta pani mingi suvali seltskond meile jahimeestele kohustuse. Arv suurenes seoses kohustusest. Jahiseltsid ja usun ka et Eesti Jahimeeste selts ei suuda lollustele vastu seista ja täidavad otseselt kohustusi. Sellist asja ei ole varem olnud, et lastakse tiineid emiseid ja enamus jahiseltsides käib jaht juba aastaringselt. Lihtsalt lube maha ei kanta, need on kütitud. Kui riik ja see mitte pädev seltskond kes meis jahimeestes kahtlevad, ei usalda andmeid, siis tuleb luuba süsteem. Ja selleks on kõige lihtsam koguda külmutatud tooreid lõualuid edastada need supikontideks umbusklikele. Jahimehed olid ja on sellise suure ja sihitu loomade tapmise vastu tänagi. Jahimees on isik kes majandab metsas nii nagu teeb seda Sink oma talus. Jahimehele pandud kohustus on viinud jahinduse sinna- maale, et ulukeid kütitakse valimatult ja igasugune jahieetika on lõppenud. Sellest on kahju.
Äkki on põllumeestele tekitatud kahjud ka üle hinnatud? Ehk käivad öösiti oma põlde segi tuhnimas? Singivad ja songivad seal kuuvalgel…
küttimisandmed on reaalsed, varasem arvukus alahinnatud. ulukeid pole nii kerge loendada, varasem vale hinnang pole tahtlik.
Kuidas saarte jahimehed sigu farmisid, on avalik saladus. Ikka jahiturismi huvides. Ja Eesti Jahimeeste Seltsi võllide teadmisel. Oli neilgi mugav saarel jahil käia. Või siis lausa kurikuulsas Vesimetsa OÜ-s asjaline olla…
Nüüd katkuhirmus küttimisega hakkavad tegelikud arvukusenumbrid välja tulema.
Traksi jutt on hülgemöla muidugi. Kui jahimeeste loendus ei sobi, loendagu siis ise. Kas mees ise endale kahekeelsena ei tundu? Aastakümneid on andmed sobinud, vajadusel aga on mugav kritiseerida…
Väljavõte selle agentuuri aruandest mis kõige aluseks.
Möödunud talve iseloomustas taas ebatavaliselt kõrge õhutemperatuur ning alates veebruari keskpaigast värske lumikatte puudumine. Pehme ja lumevaene talv oli soodne paljudele liikidele, kuna madalast temperatuurist ja toidupuudusest tingitud isendite looduslik suremus jäi madalaks ning isendite konditsioon sigimisperioodi alguseks heaks. Neist asjaoludest tingituna võib käesoleval aastal oodata mitmete liikide puhul taas head juurdekasvumäära.
Ulukiseire seisukohalt oli möödunud talv ülemöödunust veelgi ebasoodsam, kuna mitmed seiremeetodid põhinevad just jälgede loendusel lumelt. Nii jäid juba 2014. a kesiseks jäänud ruutloenduse tulemused 2015. a veelgi kehvemaks, kuna jäljeloendus suudeti läbi viia vähem kui viiendikul Eesti ruutudest (75 ruutu 393-st) ning neistki oli eelmise aastaga samad (e otseselt võrreldavad) vaid 41. Ruutloenduse said tehtud need, kes tegid seda enne veebruari keskpaika. Sellega seoses nihkus keskmine loenduse läbimise aeg märgatavalt varasemaks, mis omakorda kahandab tulemuste võrreldavust varasemate aastatega. Kõigist neist asjaoludest tingituna on üle-eestilised tulemused kahtlemata varasemast palju ebatäpsemad, mistõttu enamuse liikide puhul seda näitajat tänavu tõsiseltvõetavalt arvestada ei saa. http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ulukiseirearuanne_2015.pdf
Eks see sigade loendus olegi loominguline tegevus.
Paraku on jahimeeste nimelistel farmeritel nüüd hirm nahas, et katkupisik hävitab ka nende sigala.
Kummaline, et mõned farmerid on oma sigadele laudad ehitanud ja ei lase oma sigu teiste farmerite põldudele sigadusi tegema.
IRW!!!
Täitsa koom lugeda, kuidas nüüd välja tuleb see metssigade arvukusega vassimine. Jahimeeste aastatepikkune kaval numbritemäng arvukuse väikeseks valetamisega luua üks metssigu nii tihedalt täis saareke mingile eliidile, kus iga jobu juhuslikule kuulile ikka mõni siga ette jääb. Huvitav kas nüüd lähevad põllumehed uuesti kohtusse ja hakkavad tagasi nõudma sigade põhjustatud kahjusid, mis on siiani väljamaksmata jäetud vabandusega, et saaremaal ei ole metsigade arvukus suur? Ja kuidas huntidega on? Kas ka nende arvukuse numbritega on vassitud ja kasutatud saaremaad kui hunfifarmi?
Tark farmer, mine metsa ja loe ise kõik sead üles, saad täpselt teada, mitu neid on. Kes keelab? Mine kamanda kõik kärsad metsaveerele rivisse ja muudkui loe, mis sa siin mulised! Jahimehed on süüdi kui sigu on palju ja süüdi kui kütitud palju. Nagu vene muinasjutt karust ja Mašast, hakkad jooksma, söön ära, ei hakka, söön ära. Täitsa haige värk.
Kohe kaju päriselt nendest jahimeestest. Ikka äärmusest äärmusesse. Miski pole õige.
10.04.2014
SAARTE HÄÄL, Ain Lember:
Saare maakonna jahimehed küttisid möödunud aastal 4155 suurulukit, mida on peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui jahindusnõukogu poolt ülesandeks seatud 3206 looma.
“Jahimehed on tublid olnud ja olukord on täiesti kontrolli all,” ütles Saaremaa jahindusnõukogu liige ja viljakasvataja Jaan Sink. Tema sõnul on põllumeestelt laekunud info kohaselt Saaremaal alles jäänud vaid kaks piirkonda, kus teraviljakasvatajatel on probleeme ulukikahjudega – ühes hirvede ja teises metssigadega.
Jaan Sink ütles, et juba 2012. aasta talve suur küttimine avaldas 2013. a saagiaastale positiivset mõju. “Sigu ja hirvi on, aga nad on tagasi tõmmanud ja kahjustused on normaalsel tasemel,” märkis Sink.
Kuule 777 kui sa siiani aru ei ole saanud, siis jutt käib jahimeeste poolsest tahtlikust vassimisest. Aastaid on absoluutselt kõik va. jahimehed väitnud, et saaremaa metssigade arvukus on kordades suurem, kui jahimehed väidavad. Nüüd lõpuks tuli jahimeeste suur vale ka nende enda suust avalikult välja!
Jajaja räägi nüüd teraviljakasvatajatest ja metssigadest. Kui sul sead mitu aastat järjest ikka kartulipõllud tühjaks teevad on viinud selleni, et saaremaal on praktiliselt kartulikasvatusega lõpetatud. Jäta muidugi mainimata…
no krt, igal hommikul kui tööle sõidan, koperdab seakari teepeal jalus, mis vähendamisest siin räägitakse…
veelkord, mine metsa ja loe ise sead üle. siis saad täpselt teada.
need, mida sa näed on virtuaalsead, ehk sellised, mille jahimehed on välja mõelnud
sin-sonk-sink-sonk
Hiljuti näitas telekas, kuidas Paljassaares lasti kahe jahiga 39 väljamõeldud metssiga maha
See on meie eestlaste viga et lolle on palju… Sellised teevad kogu rahvale häbi.
Miks mina neid lugema minema pean? See oli ja on jahimeeste ülesanne. Kui varasemad aastad nad lihtsalt valetasid sigade arvu väiksemaks, et oma tagavara saladuses hoida.Sigu käidi kokkulugemas a.la seistes põlluäärel 10 minutit “näe polegi sigu siin saaremaal” ja kirja läks NULL! Siis nüüd kui iga lastud sea eest 1000 eurot preemiat makstakse, jahivant astus korraks metsavahele ka ja ossamats “näe kurinahad puu taga peidus olid!” kohe 5000 looma leitud!
uuuuuuu
Võtke krt selle Kihelkonna – Undva teel tuterdava kitse karjaga ka midagi ette! Iga krdi kord kalal käies tuterdavad hämaras teel!
Kõik loomad tuleks metsast ära tappa – mets tühjaks.
Need loomad on põllumehele nuhtluseks, kahjustavad äritegemist.
Metsloomi pole vaja mujale kui loomaaeda.
Saaremaa jahimehed on illusionistd
See on ju kõigile teada, et aastaid on valeandmeid esitatud ja laskmise osas sama moodi oma suva järgi käitutud. Varsti tuleb selle peale hala, et riik peaks ostma maasturid, uued vindid ja öösihikud, maksma keskmist palka ning öösel ja nädalavahetusel x2. Võibolla ka lennusalga kopteri nädalavahetusel jahimeeste käsutusse andma, et oleks hea rikkastele turistidele loomi ette ajada.
see on täielikult absurdne!!! Enne kuulmatu!