Sakslased võitlevad õiguse eest maksta sularahaga

SULARAHATA TULEVIK? Saksa valitsuse plaan kehtestada sularahamaksetele piirmäär tekitas paljude tavakodanike pahameeletormi. Samas väidavad asjatundjad, et mündid ja paberraha kaovad meie igapäevaolmest peagi ja juba kümne aasta pärast võime isegi turul maksta pangakaardi ja nutitelefoniga. STERN.DE

SULARAHATA TULEVIK? Saksa valitsuse plaan kehtestada sularahamaksetele piirmäär tekitas paljude tavakodanike pahameeletormi. Samas väidavad asjatundjad, et mündid ja paberraha kaovad meie igapäevaolmest peagi ja juba kümne aasta pärast võime isegi turul maksta pangakaardi ja nutitelefoniga.
STERN.DE

Sakslasi on ärevaks teinud valitsuse plaanid kehtestade mõne teise Euroopa riigi eeskujul sularahamaksete limiit 5000 eurot. Eriti on säärase plaani vastu pankurid, inimõiguste kaitsjad ja liberaalid.

“Oleks äärmiselt ebameeldiv, kui Saksamaa elanikel tekiks arusaam, et neid tahetakse järk-järgult sularahast ilma jätta,“ ütles Saksamaa keskpanga (Deutsche Bundesbank) president Jens Weidmann. Vaatamata sellele, et ta on ühtlasi ka kantsler Angela Merkeli nõustaja, on ta valitsuse plaanidest ilmselgelt häiritud.

5. veebruaril avaldas Saksamaa suurima tiraažiga ajaleht, tabloid Bild Weidmanniga tehtud pikema intervjuu. Weidmann toonitas: “Inimesel peab olema õigus ise otsustada, kas ta soovib maksta sularahas või pangakaardiga.” Neist sõnadest võib järeldada, et keskpanga president on Angela Merkeli valitsusega opositsioonis.

Eeskujusid leidub

3. veebruaril tegi Saksa valitsus ettepaneku kehtestada sularahaga arveldamisel 5000-eurone limiit. Veel enam, kõrged riigiametnikud avaldasid soovi, et säärane limiit kehtestataks üheaegselt kõigis eurotsooni riikides. Kui see ei õnnestu, siis tuleb sularahamaksete limiit kehtestada vähemalt Saksamaal.

Berliini ajalehed märgivad, et tekkis suisa paradoksaalne olukord: Brüsselis Euroopa Komisjonis suhtuti kõnealusesse ettepanekusse soosivalt, Saksamaal tekitas see aga suurt vastuseisu. Brüsseli soosiv suhtumine on paljuski seletatav sellega, et Saksa valitsuse tehtud ettepanek on juba paljudes Euroopa Liidu liikmesmaades reaalsus.

Näiteks suuruselt eurotsooni teises riigis Prantsusmaal oli selline limiit algul 3000 eurot, hiljem alandati aga 1000 euro peale. Need reeglid kehtivad Prantsusmaa alalistele elanikele, ajutistel elanikel on aga limiit 10 000 eurot. Hispaanias on kohalikele elanikele kehtestatud sularahamaksete limiit 2500 eurot ja 15 000 eurot külalistele. Itaalias kehtib aga kõigi jaoks ühtne piirmäär – sularahamaksed ei saa seal olla suuremad kui 2999 eurot ja 99 senti.

Pooltargumendid

Argumendid, mis tuuakse sularahamaksete limiteerimise kasuks, on kõikjal enam-vähem sarnased. Nimelt aitavat suurte sularahamaksete keeld paremini võidelda selliste kuritegudega, nagu korruptsioon, maksupettused ja maksudest kõrvalehiilimine, narkokaubandus ja terrorism.

Kai Bussmann on Halle-Wittenbergi Martin Lutheri ülikooli kriminoloogiaprofessor. Ta on välja rehkendanud, et ainuüksi Saksamaal “pesevad” erinevat masti kurjategijad aastas ligi 100 miljardit eurot. Kui võtta aga kurikaeladelt võimalus soetada sularaha eest luksusesemeid, autosid, kinnisvara ja teisi suurt väärtust omavaid esemeid, siis raskendaks see neil suuresti kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimist ja kergendaks nende kinninabimist. Umbes sellise mõttekäiguga tuli professor välja telejaama Deutsche Welle (DW) uudistesaates.

Sularahamaksete piiramisel on ka puhtmajanduslik aspekt. Nimelt kulub Saksamaa pankade ühenduse (Bundesverband deutscher Banken ehk BdB) andmetel igal aastal miljardeid eurosid sularaha turvamiseks, transportimiseks ja kindlustamiseks. Seega mida vähem on sularaha ringluses, seda väiksemad on ka kulutused selles valdkonnas.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email