Räime järgi nimetatud sadam

AASTAKÜMNEID TAGASI: Ringsu neemel 1943. aastal. Eugen Kirschhoffi ülesvõte. RUHNU MUUSEUM

AASTAKÜMNEID TAGASI: Ringsu neemel 1943. aastal. Eugen Kirschhoffi ülesvõte.
RUHNU MUUSEUM

Ruhnu saare Ringsu sadam kuulub riigiettevõttele Saarte Liinid, kes on sadama igati korda teinud ning sadam on mererahva seas populaarne ja hinnatud. 2015. aastal külastas sadamat ligi 7000 inimest. Kuidas sadam endale aga nime sai?

Krahv August Kudwig Mellini 1798. aastal ilmunud Liivimaa atlase kaardi järgi oli Ruhnu lõunatipu nimi Rings Udden.

Kasutusel on olnud ka nimekujud Ringsudd, Rings-udden. Udd, udde tähendab rootsi keeles neeme, tippu; nimekuju rings algupära on aga märksa segasem.

Aegade jooksul on pakutud läti algupära rengs (renge) – räim; eesti rünk, rink (ringas) – kalju, kaldakõrgendik, kaldaliivakõrgendik, leede. Tõenäolisem on siiski Carl Russwurmi 1855. aastal ilmunud raamatus “Eibofolke ehk Rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnu” väljapakutud versioon, mille järgi lõpeb Ruhnu lõuna pool Ringsuddi neemikuga, mis on võib-olla lühend nimest Heringsudd (Heeringaneem).

Sinna viiv tee kannab nime Heringswäjen (Heeringatee).

Kust need heeringad tulid?

Nüüd tekib aga jällegi küsimus, kust need heeringad Ruhnu said? Loeme Russwurmi edasi: “Vanakatoliikliku põhimõtte järgi, mis kehtis Innocentius III 1210. aasta bulla järgi ka Liivimaal, omandas kirik kõikidelt viljas, kariloomades, kalades (ka hüljestes) ja metsloomades saadud sissetulekute pealt kümnise.

Preesterkond sai sellest ühe kolmandiku, kaks kolmandikku kasutati kiriku vajadusteks. Pärast seda, kui kirikud olid piisavalt varustatud, omistati XIV sajandil preestritele kogu kümnis ja Gustav Adolf kinnitas selle vaimulikele 1617, kuid järk-järgult see kaotati ja praeguseks, st 1855. aastaks, on see muutumatult säilinud vaid Ruhnus.”

Pastor sai siis tollal muude saaduste seas kümnise ka kõigilt Ruhnu ümbruses püütud kaladelt, kusjuures elanike arv saare 27 talus oli 1852. aastal 383: kokku umbes kaks tünni räime, ühe tünni suitsuheeringat, ühe tünni suitsulesta, ühe tünni soolatud lesta, veerand tünni soolatud siiga ja palju värskeid kalu.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Kaarel Lauk, ruhnlane

Print Friendly, PDF & Email