Vinüülimängija: melomaanide  ja plaadikeerutajate pärusmaa (2)

ÜKS MÜÜGIL: Experti kaupluse müügikonsultant Karel Rannu näitab ainsat nende poes müüdavat vinüülimängijat. Sellel on mitmeid lisafunktsioone. Nõudlikumat plaadikuulajat see ei rahulda. RAUL VINNI

ÜKS MÜÜGIL: Experti kaupluse müügikonsultant Karel Rannu näitab ainsat nende poes müüdavat vinüülimängijat. Sellel on mitmeid lisafunktsioone. Nõudlikumat plaadikuulajat see ei rahulda.
RAUL VINNI

Vinüülplaatidest räägitakse kui trendikaubast. Kes nostalgitseb isade-vana­isade plaate kuulates, kes otsib tõsise melomaanina helielamusi.

Veel mõnikümmend ja veidi rohkem aastat tagasi igas kodus kohustuslik osa olnud vinüülplaadid lendasid esialgu kassettide ja CD-de tulekuga prügikasti. Viimastel aastatel on vinüülide väljaandmine taas suurenenud.

Kuigi nende tegemisega rikkaks ei saavat ning tegemist on pigem bändi visiitkaardiga, leidub ikka ja jälle inimesi, kes on vinüülide kuulamise juurde tagasi pöördunud.

Igaühele oma

“Ma ei ole seda vinüülivärki pidanud eesmärgiks omaette, küll aga oluliseks vahendiks nii-öelda kirgastava esteetilise muusikaelamuse saamiseks ja enda arvates ideaalse muusika otsimiseks,” filosofeerib melomaan ja muusikakoguja Rainer Rein.

Oma sõnul on ta ikka pidanud muusika helikunstilist taset võrreldes helitehnika parameetritega primaarseks. Teisisõnu siis on muusika ise olulisem kui selle ettemängimisriist. Rein meenutab, et tal on olnud neli vinüülimängijat. Kolm neist nõukogudeaegset ja üks soomlaste Salora.

Praegu ta vinüüle ei kuula – nimelt on peres kaheaastane tütar Salme ning seepärast on head riistad ülemistesse kappidesse ära peidetud.

Kuna Rein ise ülimat kvaliteeti taga ei aja, siis usub ta, et hea vinüülimängija on see, mille hind ja kvaliteet konkreetse inimese jaoks tasakaalus on. Samas tunnistab ta, et ega ainult vinüülplaat või plaadimängija kvaliteeti taga, olulised on ka näiteks võimendi ja kõlarid.

Samuti arvab ta, et kõikides helivormingutes on tänapäeval võimalik väga head kvaliteeti saavutada. “Vinüülplaadil võib olla ka näiteks visuaalne esteetiline väärtus,” nendib ta.

Plaadikeerutajana tuntud Arbo Baran on mees, keda soovitavad vinüüliasjatundjana mitmed Saarte Häälega rääkinud. Ta ise jääb küll tagasihoidlikuks ja märgib, et eks ta natuke teab. Kui ta aga hakkab õhinal vinüülimängijatest rääkima, läheb jutt tavakodaniku jaoks juba kõrgemale tasemele.

“Eks see (vinüülid – toim) ole praegu jah selline trenditeema rohkem,” tõdeb Baran. “Ega tavaline kõrv väga erista, kas on loomulik heli või digiheli. Kuigi kindlasti on paljudele ka vinüüli n-ö krõps meeltmööda.”

Kui vinüülimängijatest rääkida, tuleb Barani sõnul teha vahet, kes ja milleks mängijat kasutab. Tavakuulajad on üks grupp, DJ-d teine. Laias laastus on grammofonide üks suuremaid erinevusi ülekande tüüp. “Rihmülekandega (ingl k belt-drive) on oluliselt odavam kui otseülekandega (direct drive) grammarid,” seletab Baran.

Esimene on mõeldud tavakasutajale ja alustavale DJ-le. Teine profist DJ-le. Nimelt lähevad rihmaga grammarid aeglasemalt tööle ehk siis kukuvad venitama ning jäävad ka aeglasemalt seisma. Baran märgib, et tehnika muidugi areneb ja tänapäeva rihmülekandega variandid on juba üsna toekad ning ei jää otseülekandega plaadimasinatele eriti alla.

Asjatundmatu inimene teab kindlasti veel sellist asja nagu grammofoninõel. “Oh, nendel on ikka väga suur vahe ja see on veel pikem jutt,” ütleb Baran.  Lühidalt kokku võttes on tegelikult olulised kõik komponendid, mis n-ö grammofoni pulga (osa, mis tõstetakse plaadi peale) otsa käivad.

“Käpp, helipea, nõel,” loetleb Baran. Inglise keeles on helipea catridge ja käpp on headshell. Neid on erinevaid ja vastavalt vajadusele ning muidugi ka erineva hinnaga.

“Üldjuhul on DJ-l oma isiklikud riistad (käpad, nõelad, helipead – toim) kaasas,” räägib Baran ja selgitab, et näiteks hiphopi DJ-l on hoopis teistsugused nõelad, mis istuvad plaadivaos tugevamini.

Baran ütleb, et vinüülimängija ostmine sõltubki suuresti rahakotist. “Mida kallim, seda parem,” kinnitab ta.

Kõige paremaks peetava vinüülimängijaga Technics MK1200 on Barani sõnul paraku selline lugu, et seda enam ei toodeta.

Baran räägib, et juba tema isal oli korralik vinüülikogu. Seal oli nii Nõukogudemaa vabriku Melodija toodangut kui ka näiteks Bulgaaria tehase Balkaton plaate. Saarlastel oli see hea asi, et siinkandis elas palju meremehi ning kellelgi ikka mõni meremehest tuttav või sugulane oli, kes kaugelt maalt plaate tõi. “Näiteks Uustulndi Priit kinkis mulle talle toodud “Saturday Night Fever’i” filmi soundtrack’i plaadi,” meenutab Baran õndsaid aegu.

Vinüülide aeg saigi tema sõnul sellepärast otsa, et uuemat muusikat ei saanud alati kätte. Lihtsam oli telekast MTV-d salvestada.

Pigem nostalgia

Saaremaa tehnikapoodides müüakse vinüülimängijaid n-ö seinast seina. Valik on pigem kodukasutajale mõeldud. See tähendab, et lisaks vinüülimängijale on samas kestas ka kõlarid, aga ka raadio ja CD-mängija ning näiteks mälupulgale salvestamise võimalus.

Hinnaklass jääb sellistel isenditel 100–200 euro vahele. Saarte Hääl leidis vaid ühe n-ö klassikalise vinüülimängija (hind 179 eurot), kuid sellele tuleks veel lisaks salvestustehnika.

Experti poe müügikonsultant Karel Rannu ütleb, et vinüülimängijad on ikkagi erandlik kaup. Huvi nende vastu tundvat näiteks välismaalased, kel on Saaremaal suvemaja. Aga üks vinüülimängija ja lisaks kõlarid müüdi näiteks läinud jõulude ajal. Ostja oli öelnud, et tegi iseendale jõulukingituse.

Euronicsi kaupluse juht Kalvi Trei (pildil) räägib, et neil on müügis selliseid “palju-ühes” vinüülimängijaid. Trei sõnul üks õige melomaan tavalisse elektroonikapoodi ei tule. Tema soetab oma tehnika spetspoodidest.

Selliseid muusikakeskusi, kus olemas ka vinüülimängija, ostavad Trei sõnul inimesed, kes vahel tõesti nostalgiast mõne plaadi mängima panevad. Sellest neile piisab.


Arengu vastu ei saa

Arbo Baran ütleb, et ta mängiks DJ-na heal meelel vaid plaate, kuid paraku pole see alati mõttekas ja võimalik. “Ega minagi tehnikarevolutsiooni vastu saa,” märgib ta.

Esiteks on vinüül suhteliselt kallis lõbu ja teiseks on sellelt muusika mängimine täielik käsitöö. “Tänapäeval salvestatakse YouTube’ist tasuta mussi nii mis mühiseb ning minnakse läpaka ja kontrolleriga pidu tegema,” seletab ta. Vastav tarkvara näitab vajalikud mahamängimiskiirused ette, muusika pannakse visuaalselt arvutis kokku, arvuti sünkroniseerib asjad ära ning muusika jookseb ilusasti kokku. Keegi ei saa vahest aru.

“Vinüüliga sellist nalja teha ei saa, seal pead kuulmise järgi biidi kokku ajama,” seletab Baran vinüülidega toimetava DJ elu keerukust. “Eks see vinüülide tassimine ole paras seljavalu ka,” toob ta veel ühe näite.

 

Print Friendly, PDF & Email