Tuleohutusest Orissaare vallas

Orissaare vallas oli 2015. aastal viis tulekahju. Need kõik toimusid väljaspool hooneid.

Järgnevalt mõned soovitused uueks tuleohutusaastaks.

Teeme oma küttesüsteemid ohutuks!

Küttesüsteemid vajavad regulaarset puhastamist. Kõige parem on, kui seda teeks korstnapühkija. Korterelamus peabki selle eest hoolitsema kutseline korstnapühkija. Ühe korteriga elamus võib neli aastat ise puhastada, igal viiendal aastal tuleb samuti kutseline korstnapühkija tellida.

Lisaks puhastamisele tuleb järgida ka järgmisi nõuandeid:

• Küdevat kütteseadet tuleb hoida pideva järelevalve all.
• Pane tuhk mittepõlevast materjalist anumasse.
• Vältida tuleb ülekütmist – küta korraga üksnes üks ahjutäis puid. Kui sellest toasooja saamiseks ei piisa, on ohutu kütta üks ahjutäis hommikul ja teine õhtul. Metallkestaga kaminate ja ahjude puhul – paar-kolm halgu korraga.
• Kütta tuleb kuivade puudega – ka õuest kaetud riidast toodud puudel on suur niiskusesisaldus. Arvestada tuleb puude kütteväärtusega. Näiteks lepal on see väiksem, saarel suurem.
• Ahju või pliiti tuleb kütta, hoides siibrit lahti – vaegpõlemine tekitab tahma.
• Kütteseadmed vajavad normaalseks põlemiseks õhku – nõukogudeaegsed hõredad eluruumid (õhu loomulik juurdevool igalt poolt) on remondi käigus tihti “termoseks” tehtud, õhu juurdevoolu ruumi enam ei ole ja kütteseade lihtsalt ei tõmba. Õhu juurdevooluks ruumi paigaldatakse välisseina ventilatsiooni­klapp.

Suitsuandur igasse kodusse

Õigesse kohta paigaldatud ja töökorras andur annab meile mingil põhjusel ruumi levivast suitsust aegsasti märku. Andur tuleb paigaldada lakke ja kui on suur majapidamine, tuleb andur paigaldada kindlasti igale korrusele. Et andur töötaks, ei ole vaja muud, kui andurit aeg-ajalt tolmust puhastada ja vajadusel paigaldada uus patarei. Patarei vahetamise vajadusest annab andur lühikeste piiksatustega ise märku.

Kelle kodu on suitsuanduriga varustatud, võib olla kindel, et tema rahulik ööuni on valvatud. Suitsuandur ei muuda su kodu küll tule­ohutuks, kuid tulekahju korral avastab selle kiiremini kui inimnina või -silm.

Hooli oma lähedastest

Vaadake üle ka oma lähedaste ja naabrite kodud. Kas neil on seal ohutu? Kui märkate, et neil on abi vaja, siis aidake neid ise või andke neist teada. Me kõik peame mõistma seda, et kui jätame õigel ajal märkamata, võib juhtuda õnnetus, mis lõppkokkuvõttes võib puudutada ka neid, kes on oma kodus teinud kõik, et õnnetusi ei juhtuks. Soovitame kindlasti probleemi ees silmi mitte sulgeda ning võtta telefon ja helistada nt kohalikku omavalitsusse, päästeametisse, politseisse. Rohkem teie tegema ei pea, aga võite olla kindlad, et probleemiga hakatakse tegelema. Kui need samad koostööpartnerid ei tea, et teil on probleem, siis nad ei saa ju sellega ka tegeleda.

Päästeameti visioon on jõuda aastaks 2025 päästealase turvalisuse tasemelt võrdsele positsioonile Põhjamaadega. Tegemist on ambitsioonika ülesandega, aga kui me saame selle poole liikuda kõigi, kes oma turvalisusest hoolivad, sealhulgas ka Orissaare valla kodanike kaasabil, siis on kõik võimalik. Siit ka üleskutse meile kõigile: võtame endale 2016. aastal eesmärgiks järgida eelpool nimetatud lihtsaid soovitusi. Siis oleme koos astunud ühe pika ja vajaliku sammu turvalisuse nimel.

Jaak Jaanso, päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja