Opositsioon ei tahtnud kiirustada

Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskirja Kuressaare linnavolikogu eelmise nädala istungil vastu ei võetud.

Uus jäätmehoolduseeskiri, mis peaks hakkama reguleerima jäätmehoolduse korraldust Lääne-Saare, Pihtla, Torgu, Salme, Kihelkonna ja Mustjala valla ning Kuressaare linna haldusterritooriumil, tekitas mitmel, peamiselt opositsiooni kuuluval linnavolinikul küsimusi. Samuti leiti, et nii olulist dokumenti ei tohiks kiirustades vastu võtta.

Ammu avalik

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi tõi välja, et eelnõu kohta on arvamust küsitud mitmelt ametilt ja ka jäätmekäitlejatelt, kuid jäätmevaldajate poole ei ole pöördutud. Näiteks korteriühistute tagasiside muudaks eeskirja tema hinnangul rohkem tasakaalustatuks.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel leidis, et eeskiri oli juba küllalt varakult avalikuks tehtud linnavalitsuse kodulehel ja seega oli kõigil võimalik dokumendiga tutvuda. Seaduse järgi tuli arvamust küsida keskkonnaametilt, maavalitsuselt, terviseametilt ja Saaremaa veterinaarkeskuselt ning seda ka tehti.

Jaanus Tamkivi pakkus veel, et ehk oleks ikkagi mõttekas viia eritingimused eeskirja sisse. Nimelt kuuluvad uue jäätmehoolduseeskirja juurde lisad, kus on kirjas omavalitsuste eritingimused. Kuressaaret puudutav lisa on näiteks kolme ja Lääne-Saare oma nelja lehekülje pikkune. Tamkivi leidis, et sellisel moel ei ole dokument kuigi kasutajasõbralik.

Katrin Koppel selgitas, et eritingimused lisadena kuulusid algse kokkuleppe juurde. Ta selgitas, et need pakuvad ka teatud paindlikkust. Nimelt piisab näiteks linna eritingimuste muutmiseks ainult linnavolikogu otsusest. Juhul kui soovitakse aga eeskirjas endas midagi muuta, tuleb sellega nõustuda kõigi osapoolte volikogudel.

Pärast arutlust pani Tamkivi ette saata eelnõu teisele lugemisele. Seepeale tegi aga linnapea Madis Kallas ettepaneku, et linnavalitsus võtab eelnõu ise tagasi ja tuleb sellega uuesti välja volikogu veebruari istungil. “Et vältida hilisemaid võimalikke segadusi fraktsiooni õigusega lugemisi peatada,” selgitas Kallas Saarte Häälele. Nimelt oodatakse praegu rahandusministeeriumist vastust, kas fraktsioon tohib teha seda hääletuseta või mitte.

Jaanus Tamkivi ettepanekud lähevad aga teatud määral käiku. Katrin Koppel märkis, et jäätmevaldajatelt oodatakse ettepanekuid ja arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 16. veebruariks. Seejärel korraldatakse jäätmehoolduseeskirja eelnõu avalik arutelu 23. veebruaril kell 13 linnavalitsuses. Lisaks pöördus linnavalitsus jäätmevaldajate gruppe esindavate organisatsioonide poole. Eeskirja koos kõigi lisadega leiab linnavalitsuse kodulehelt.

Kompostimine plaanis

Ühist jäätmehoolduseeskirja on asjaosaliste sõnul tarvis mitmel põhjusel. Üks olulisemaid on see, et keskkonnaministri määruse järgi saab jäätmeprogrammist toetust taotleda üle 65 000 euro vaid juriidiline isik, mille on moodustanud vähemalt viis omavalitsust, ning neil omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri.

Kuressaare linnavalitsus soovib rajada Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise, mille rahastamise ühe võimaliku toetajana nähakse Keskkonnainvesteeringute Keskust.

Print Friendly, PDF & Email