Karala külaelu arendamise selts tähistab 20. aastapäeva

2013. a maikuu Karalas. Eesti rahva lemmikküla komisjon küla tegemisi üle vaatamas. Pildil komisjon eesotsas komisjoni esimehe Ene Ergmaga, maavanem Kaido Kaasik ja külainimesed.
TAAVI JUULIK

Pühapäeval, 7. veebruaril peab Karala külaelu arendamise selts oma 20. sünnipäeva. Esitasin seltsi eestvedajale Kaja Juulikule mõned alguspäevi meenutavad küsimused.

Kust tuli idee luua Karala külaelu arendamise selts?

Kakskümmend aastat tagasi oli 7. veebruar see päev, kui me istusime Siltsi talus koos ja otsustasime, et me teeme mingi seltsi. Ega me tol ajal teadnud, mis selle seltsi nimeks või asjaks saab. Kuna kokku sai kümme naist, ei tahtnud me ikkagi naisseltsi luua, kuigi need olid tol ajal väga populaarsed. Et külas oli ka palju käsitööinimesi, oleksime võinud ju sellest ajendatult teha käsitööseltsi, aga seda me ka ei tahtnud. Siinsamas piirkonnas Taritus oli selleks ajaks olemas juba Taritu arengu selts ja meie mõtlesime ka, et võiks sõna “areng” ikkagi sees olla ning nii saigi see pikk ja lohisev nimi. Taritu oli kindlasti ka edaspidi pidepunkt, millest alguses joonduda. Ma arvan, et seltsi idee kui selline tuli minult ja mina siis rääkisin inimestega, et võiks midagi teha. Esialgu oligi vaja leida neid inimesi, kes tulevad kaasa ja kellega koostööd teha. Alguses, kui koos käisime, sai ikka naerdud, et mis külaelu areng see koos kohvi joomine ikka on, aga kui nüüd kahekümne aasta peale tagasi mõelda, siis tegelikult on neid arenguid tehtud küll. Üks suuremaid on muidugi meie külamaja.

Mitu inimest oli esimeses juhatuses ja kui palju oli seltsil liikmeid?

Juhatus oli kolmeliikmeline: Linda Ratas, Enna Raud ja mina. Seltsi liikmeid oli alguses kümme ja kõik nad olid naised. Meestega isegi ei räägitud, naistega sai ikka suheldud, kasvõi poesabas kokku saadud. Oma kümme aastat olid seltsis ainult naised, aga tegelikult aitasid ka mehed ikka kaasa ja eriti füüsilistes töödes. Tänaseks on mehi seltsis juba küll ja küll.

Millised olid teie esimesed ühised ettevõtmised?

Esimesena tekkis koostöö lastega. Külas oli tol ajal palju väikseid lapsi ja esimene asi oli lastega koos joonistamine. Külas oli kunstnik, kes sai lastega väga hästi läbi. Nädalavahetustel saadi ühes peres kokku ja joonistati pilte. Teiseks meenub, et naised, kes seltsi moodustasid, hakkasid laulma. Jah, kaks esimest asja, mis kohe meenuvad, on pensionäridest lauljad ja lastest joonistajad. Kuna selts loodi ju veebruaris, siis oli kohe-kohe saabumas vastlapäev ja see oli ka seltsi esimene suurem üritus – kohe 60 inimesega. Algul oli nii külaelanikel kui ka liikmetel eufooria ja taheti asju teha.

Kui palju on seltsi algusaegade tuumikust jäänud tegutsema ka praegu?

Üheksa inimest on jäänud endiselt seltsi liikmeks, üks inimene kolis ära ja seega lahkus ka seltsist. Osa neist on muidugi juba vanemad inimesed, kes toetavad mõtetes alati meie tegemisi ja osalevad päevastel üritustel.

Millal jõuti olulise külamaja ehitamise ja valmimiseni?

Külamaja me alguses otsisime, see tähendab, otsisime ruume, kus koos käia. Algul käisime peredes koos, aga arvasime, et see päris õige ei ole ja et võiks olla ikka mingi neutraalne pind. Seal, kus asub praegune külamaja, oli enne külameeste kokkuklopsitud putka ja sellest saigi alguses kooskäimakoht. Nipet-näpet sai seal isegi remonditud, aga tegelikult ei olnud sellel majal nägu ega tegu, kuigi kõik üritused said tehtud.

2002. aastal sai tehtud juba uus külamaja projekt, aga ehituseks läks 2010. aastal. Miks see nii kaua venis? Ilmselt ei olnud siis selliseid inimesi. 2009–2010 tulid mehed juhatusse ja kogunesid sellised inimesed, kes olid suutelised suurema asja ette võtma. Külameede oli see, mis toetas külamajade ehitamist. Kahest etapist koosnenud projekti tulemusel valmis Karala külamaja. Maja on uus ja suuremaid investeeringuid ei vaja, majandame ise ära. Täpselt paraja suurusega meie kogukonnale ja seega suudame ise edukalt seda maja ülal hoida. Isegi PRIA kiitis meid selle eest, et olime ehitanud meie kogukonnale täpselt paraja suurusega maja. See eesmärk oli meil kohe alguses, et me peame suutma seda ise üleval pidada.

Pidulikum sünnipäevapidu peetakse 26. märtsil Lümanda kultuurimajas, kuhu oodatakse suuremat seltskonda, ka inimesi sõprusseltsidest ning muid külalisi lähemalt ja kaugemalt. Õigel päeval, 7. veebruaril istutakse külarahvaga koos külamajas.

PALJU-PALJU ÕNNE KARALA KÜLAELU ARENDAMISE SELTSILE! Ikka pikki aastaid ja edukaid arendamisprojekte ka järgmisteks aastakümneteks!

Merike Lipu, infotöötaja