PRIA tahab kõik petturid kinni püüda (2)

PRIA kavatseb lähiaastatel võtta pindalatoetuste järelevalveks kasutusele satelliitmõõtmistel põhineva rohumaade niitmise automaattuvastuse.

Euroopa kaugseireprogrammi Copernicus andmetel põhinev uudne automaatne infosüsteem vähendab kohapealsete kontrollimiste arvu ja lühendab kontrollimiste läbiviimiseks kuluvat aega.

Kaugseire kasutamine rohumaade niitmise tuvastamisel vähendab ühelt poolt kohapealse kontrollimise vajadust, väheneb käsitöö ja sellega seotud kulutused. Teiselt poolt on võimalik kontrollida peaaegu kõiki rohumaid – uusi satelliidipilte laekub vegetatsiooniperioodil keskmiselt iga 2–3 päeva järel, mille põhjal niitmise tuvastamise algoritm arvutab jooksvalt niidetud ja niitmata põllud ning fikseerib niitmise aja. Seega, kui 2015. a seisuga hõlmab niitmise kontroll ca 5% taotlejatest, siis uus järelevalvesüsteem katab automaatse kontrolliga kogu Eesti pind-alatoetuste taotlejad.

Niitmise analüüsi tulemusi saab säilitada erinevate kuupäevade seisudena PRIA rakendusprogrammides ja neid hiljem vajadusel põldude kaupa vaiete lahendamisel kasutada.

Praeguste vahenditega ei ole võimalik kontrollida niitmise nõude täitmist kogu Eestis, sest pindalade mõõtmiseks kasutatavate kõrglahutusega piltide ruumiline ulatus on piiratud ning niitmise nõude täitmist saab hetkeseisuga kontrollida ainult kohapealse kontrollimise abil. Kontrollivalimisse mitte kuuluvate taotlejate põldudel puudub info niitmise või mitteniitmise kohta täielikult. Puudub efektiivne kõikidele taotlejatele tajutav mehhanism, mis sunniks niitma igal aastal ja tähtajaks.

Kiiresti kasvava taimestiku korral esineb olukordi, kus kohapealse kontrollimise käigus on raske mitteniitmist tõestada. See soodustab hilisemate vaiete teket ning neid on keeruline lahendada, sest vaidlus toimub n-ö sõna sõna vastu. Väga oluline on tõestamise moment. Praegu on kindel tõestamine võimalik ainult siis, kui hein on tükk aega niitmata ja heinamaale hakkab juba puistaimestik kasvama. See tähendab, et tegelikult võis see heinamaa niitmata olla aastaid.

Praegu läheb igal aastal eeldatavalt 3900 ha ulatuses Euroopa Liidu maksumaksja raha valedesse kätesse, sest rikkujaid ei leita või ei suudeta tõestada, et töö oli tõesti õigel ajal tegemata. On aga ilmne, et praegu kannatavad kõik ausad taotlejad, sest ühe hektari kohta saadav pindalatoetus sõltub otseselt sellest, kui paljude taotlejate vahel aasta toetuseelarve ära jagatakse. Seega, mida rohkem ebaausaid taotlejaid toetuste väljamaksmise ajaks tuvastatakse ja taotlejate seast kõrvaldatakse, seda suurem on kokkuvõttes iga ülejäänud taotleja saadav toetus.

2016. aastast rakendus ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikkuse nõudele täiendus, et mõnesid heinamaid võib niita ka üle aasta. Sel juhul kerkib küsimus, kuidas fikseerida, millisel aastal võib jätta niitmata ja millal tuleb kindlasti niita. Niitmise või mitteniitmise fakt tuleb järelikult säilitada PRIA andmebaasides ka järgmisteks aastateks.

Kavandatav kõikide rohumaade kontrollimise võimalus parandab oluliselt avatust ja õiglust – aitab vältida olukordi, kus teatud taotlejad oma kohustusi ei täida. Väheneb ka vaidluste hulk, kuna niitmise tuvastamine toimub pideva protsessina ja seda on võimalik tagantjärele kontrollida.

PRIA töötajatele tekib rohumaade niitmise seisust selge ja ühtne ülevaade, mis uueneb automaatselt ja võimaldab suunata energia tegevustele, kus masin inimest asendada ei saa. Samuti näeb iga taotleja e-PRIA keskkonnas ja avalikul veebikaardil rohumaade niitmise seisu jooksvalt.

Projekti “Niitmise automaatne tuvastamine satelliitseirega” materjali põhjal.

 

Print Friendly, PDF & Email