Eesti lambakasvatajate selts soovib, et riik hüvitaks kiskjakahjude vältimiseks tehtud kulutusi senisest enam. Arvestades seejuures olukorda, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud ja surve lammastele kasvab, märkis maaeluministeeriumile saadutud kirjas lambakasvatajate seltsi tegevjuht Taime Puura.
Vastavalt keskkonnaministri määrusele kompenseeritakse kiskjate tekitatud kahjustuste vältimiseks tehtud kulutusi praegu 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.
Eesti lambakasvatajate seltsi hinnangul tuleks lambakasvataja riskide vähendamiseks tõsta kiskjakahjude vältimiseks tehtud kulutusi kompenseeriva toetuse piirmäära 10 000 euroni aastas ühele isikule. Summa võimaldab rajada piisavalt suure aia tervikuna ka suurematele karjadele. Aedade rajamisel on oluline teha need ühekorraga. Järk-järguline rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema, märkis Taime Puura.
Puura viitas, et keskkonnaameti statistika kohaselt ületavad 2013.–2014. aastal kiskjakahjude hüvitamiseks väljamakstud summad kaks korda kahjude ennetamisega seotud tegevuse hüvitisi. Näiteks 2014. a on kiskjakahjusid lambakasvatajatele välja makstud 82 000 eurot ja lambakasvatajate ennetavaid tegevusi on toetatud umbkaudu 30 000 euroga.
Ühtlasi tegi lambakasvatajate selts ettepaneku suurendada teavitust kahjude vältimise abinõudest ja toetusest. Informatsiooni toetuse kohta leiab praegu ainult määrusest, mida kõik toetuse vajajad ei oska leida. Lisaks “Looma tekitatud kahjustuse ennetamise juhendile” võiks see olla ka keskkonnaameti kodulehel.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ei muutunud eelneva viie aastaga midagi, ei muutu ka tulevase viiega!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/minister-haaras-hundikahju-huvitamisel-sarvist?id=58917590&com=1®=0&no=0&s=1
Jukust võib ennemini Juhan saada.
Muudkui toetused ja hüvitised. Mis aedadest jutt käib: lamakarjad aastaringselt vabalt looduses ringi hulkumas või talvel kuskil laidudel nälga-janusse kõngemas. Hea äriplaan.
Vastan. Sinu jutul on jumet.
Noorest peast käisin ka lambakarjas –igal hommikul väljale ning õhtul lauta, vahest sai teisi loetud ka pole kuulda olnud et eriti kadusid oleks olnud– eks ikka omanikke viga, kerge ju kõik riigi kraesse keerata ja raha nõuda.
ei vaja hunte!
Keskkonnaamet loob ja hoiab head elukeskkonda praegu ja mõeldes tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet vastutab selle eest, et kogu Eesti riigis oleks kõigil eluks võimalikult hea keskkond. See eeldab Keskkonnaameti töötajate teadmist , millised on meid ümbritseva eluslooduse esindajate vajadused, aga ka seda, et suudame nende vajaduste rahuldamiseks vajalikku tegevust tasakaalustatult suunata. Parima tulemuse saavutamiseks analüüsime me praegust olukorda ja meie tänaste otsustuste mõju tulevikule ning teeme oma otsused pikaajalisi eesmärke arvestades. Tasakaalu hoidmine inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel eeldab häid teadmisi, avalikku suhtlemist ja koostööd partneritega.
“Ma arvan kindlasti, et hundil on koht Saaremaal ja ta peaks siin liigina elama. Me saame rääkida ühest hundiperekonnast, kes ka sigib” leidis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Tõnu töö sigiva hundipesakonnaga, on olnud eelnevatel aastatel tõhus ja karjakaitset huntide eest vajavad juba enamused Saaremaa karjakasvatused
Maremma karjakaitse koera puhtatõulised kutsikad, sõndinud 24.04.16 info ja broneerimine 5067040