Lambakasvatajad soovivad kiskjakahjude ennetamiseks suuremat toetust (6)

Eesti lambakasvatajate selts soovib, et riik hüvitaks kiskjakahjude vältimiseks tehtud kulutusi senisest enam.  Arvestades seejuures olukorda, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud ja surve lammastele kasvab,  märkis maaeluministeeriumile saadutud kirjas lambakasvatajate seltsi tegevjuht Taime Puura.

Vastavalt keskkonnaministri määrusele kompenseeritakse kiskjate tekitatud kahjustuste vältimiseks tehtud kulutusi praegu 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

Eesti lambakasvatajate seltsi hinnangul tuleks lambakasvataja riskide vähendamiseks tõsta kiskjakahjude vältimiseks tehtud kulutusi kompenseeriva toetuse piirmäära 10 000 euroni aastas ühele isikule. Summa võimaldab rajada piisavalt suure aia tervikuna ka suurematele karjadele. Aedade rajamisel on oluline teha need ühekorraga. Järk-järguline rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema, märkis Taime Puura.

Puura viitas,  et keskkonnaameti statistika kohaselt ületavad 2013.–2014. aastal kiskjakahjude hüvitamiseks väljamakstud summad kaks korda kahjude ennetamisega seotud tegevuse hüvitisi. Näiteks 2014. a on kiskjakahjusid lambakasvatajatele välja makstud 82 000 eurot ja lambakasvatajate ennetavaid  tegevusi on toetatud umbkaudu 30 000 euroga.

Ühtlasi tegi lambakasvatajate selts ettepaneku suurendada teavitust kahjude vältimise abinõudest ja toetusest. Informatsiooni toetuse kohta leiab praegu ainult määrusest, mida kõik toetuse vajajad ei oska leida. Lisaks “Looma tekitatud kahjustuse ennetamise juhendile” võiks see olla ka keskkonnaameti kodulehel.

Print Friendly, PDF & Email