Majandushuviline Aivar Sõrm (fotol) leiab, et pensioniea tõstmine on paratamatus.
Pensioniiga on kavas tõsta praeguselt 63 eluaastalt 2026. aastaks 65 eluaastale. 28. septembri Postimees kirjutas, et Eestis küpseb plaan siduda pensioniea tõus oodatava eluea tõusuga, mis tähendaks, et aastaks 2041 tõstetaks pensioniiga 67 eluaastale, 2060. aastaks praeguste prognooside järgi aga 70-le.
Aivar Sõrm leiab pensioniea tõstmisel nii poolt- kui ka vastuargumente.
“Inimlikus mõttes ei ole see just vahva uudis, et hakkad pensioni saama hiljem,” tõi Sõrm välja olulisema vastuargumendi. “Ükski inimene ei taha ju oma elus kauem töötada, kui just hädapärast vaja on.”
Sõrme sõnul on aga tõsiasi, et aina rohkem pensionieas inimesi jätkab töötamist toimetuleku nimel kuni elu ja tervist antud. “Osa käib tööl surmani,” märkis Sõrm, lisades, et see trend on olnud viimased 10–15 aastat. “Üha vähemaks jääb neid inimesi, kes pensioniea saabudes saavad lihtsalt jala üle põlve visata ja vanaduspõlve nautida.”
Sõrm leiab, et mudel “töötada surmani” kehtib juba praegu pea poolte inimeste puhul. “Vaatamata oodatavale elueale surevad väga paljud inimesed tööealistena, enne pensioniikka jõudmist,” tõdes ta.
Sõrm leiab, et kui pidada silmas seda, et Eesti elanike keskmine eluiga on viimastel aastakümnetel jõudsalt tõusnud ning inimesed on võimelised töötama kauem kui 30, 50, 100 aastat tagasi, on objektiivne riigi soov pensioniiga tõsta.
“Teine, otsesem põhjus on see, et iga aastaga muutub tööealiste ja pensionäride suhtarv aina halvemaks,” rääkis ta. “Pension kujuneb aga töötavate inimeste tööpanusest.
Kuna järjest vähem inimesi töötab selleks, et järjest rohkem inimesi järjest suuremat pensioni saaks, tähendab see, et koormus riigieelarvele muutub järjest suuremaks.”
Kuna probleem, kust pensionideks lõpuks raha võetakse, muutub aina tõsisemaks, on pensioniea tõstmine Sõrme sõnul riigi vastukäik selleks, et pensionide koormust riigikassale vähendada.
“See on majanduslik paratamatus, sest riigil sellist Kaval-Antsu kaabut, kust raha lihtsalt niisama võtta oleks, ei ole,” tõdes Sõrm.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
on ikka,
orav oskab kantida igasugu kassade rahad eelarvesse ja tasakaal missugune !
Meediast palju kuuldud,et Eesti riigil rahapuudust pole .On ainult ebakompetentsed poliitikud,kes ei oska rahaga õigesti(ringi käia) majandada.Kaldun uskuma sama varianti,käib üks miljonitega laristamine,kui palju on üksi Juhan Patr’si süül miljoneid tuulde läinud ja kas on keegi selle eest vastutusele võetud.Miks meie inimesed töötavad SURMANI-lihtne seletus,SEST MEIE RIIGIS MAKSTAKSE PENSIONÄRIDELE SANDI SENTE,MILLEST EI SAA ÄRA ELADA!!!!nii lihtne see ongi.Kas saab võrrelda Soome pensionäre meie omadega.Nad saavad oma väljateenitud normaalse pensioni eest lubada endale inimväärset elu,mida meie kahjuks endale lubada ei saa ja ongi põhjus,miks pensionärid,kes tervise poolest vähegi suuudavad,….töötavad.See peaks olema Eesti riigi -HÄBI,MITTE UHKUS!Nii palju siis auga väljateenitud vanadus puhkusest!Häbi ja veelkord Häbi!
Mis viga suure palga ja juhtiva töö ehk nn suutöö juures sellist paduoptimistlikku juttu puhuda. Kui hr Sõrm peaks eakana rasket füüsilist tööd tegema,et eluga toime tulla, kas siis on jutt sama?
Kus sa sellega, pintsaklipslasena on muidugi mõnus suuauguga vahutada ning mullikesi taevapoole läkitada. Aga teinekord peab isegi selliseks vahutamiseks annet olema. Minu nimekaimul ilmselt seda ei olnud, ega ta muidu poleks “pankurist” tavaliseks torujüriks degradeeritud. Püüdis küll tegelane aegajalt leheveergudel majandust lahata ning tulevikkugi prognoosida, kuid kogu need tema üllitised olid äärmiselt mannetud ning lapsekingades. Mis puutub vanemas eas füüsilise töö tegemisse, no hoidku jumal selliseid pintsaklipslasi sellise õnnetuse eest.
Tegelikult sama võiks rääkida ka meditsiinist, et kui pimesool vajab väljalõikamist, siis sellega saadakse siin hakkama aga kui midagi peenemat, siis tuleb sõita mandrile, sest selleks ei jätku siin lihtsalt raha!
Niikaua, kui riik maksab laste toetusi- sandikopikaid ja noori peresi ei aita, pole gi siis millestki rääkida.Kuidas see iive peaks kasvama? Praegusel valitsusel on raha loopida võõrastele,oma Eesti rahvast on neil ükstapuha…Ja raha on riigil küll ja küll
Kui nüüd “Kaval-Antsu kaabu” rahvapärimusliku sisu vaadata, siis “riik” just sihuke kaabu ongi. Pane sisse kuipalju tahes, täis ei saa. Tehakse igasugu maksutrikke, et inimestelt raha kätte saada aga ikka ei jätku.
Lp Majandushuviline Aivar Sõrm !
Lasku vabaks see iga!
Ametnikel jne… tarkpeadel vähem rahva raha raisata ja
oma fondidesse,skeemidesse meelitamisel hoiab kokku !?
imestan,et pimesoolt veel ainult Tallinn ja Tartu ei võta oma tööks!
Vanasti loeti jaapanlaste aktiivseks tööeaks 20 kuni 40 eluaastat. Peale 40 hakkab inimene oma arengus devalveeruma. Tänapäeva meditsiin pikendab eluiga, ei anna meile toiminguenergiat juurde vaid pikendab lihtsalt vanuriks olemise aega. Tegus aeg aga nagu me vanematel või vanavanematel lõpeb kuskil 50, 60 eluaastal ja seda vastavalt elatud elustiilile ja kaasatud geneetilisele koodile. Kohustusliku tööea tõstmisega me ei paranda riigi sotsiaalset toimetulekut vaid suurendame pensioniootel olevate töötute hulka. Tööturul on määravaks tööjõudlus ja seda igas valdkonnas. Tänases kapitalimaailmas oleks ikkagi me ainus lahend on me koduse kultuurimaailma kaasajastamine! Just, loobumine eilsetest tootmis-, teenindusviisidest – nähes kaugemat tulevikus, loobudes ebaotstarbekast ehk küll populaarsest elustiilist, on võimalik me elukvaliteeti parandada.