Päikesemaja ootab püsikuid ja suvikuid (2)

TEGEVUST JAGUB. Seltsi eestvedaja Kaja Juulik saab hakkama iga tööga. Kodukülas on ta lappinud kiviaedu enam kui viie kilomeetri jagu. Talvel tuleb külamaja juures lundki kühveldada. TAMVET ALLIK

TEGEVUST JAGUB. Seltsi eestvedaja Kaja Juulik saab hakkama iga tööga. Kodukülas on ta lappinud kiviaedu enam kui viie kilomeetri jagu. Talvel tuleb külamaja juures lundki kühveldada.
TAMBET ALLIK

Küünlakuu esimesel pühapäeval võtavad Karala Päikesemaja – nii külarahvas oma tibukollast majakest kutsub – saalis pikkade laudade taga istet püsikud ja suvikud (ehk püsielanikud ja suvitajad), et tähistada Karala külaelu arendamise seltsi 20. sünnipäeva.

Kui paljud seltsi 39 liikmest 7. veebruaril sünnipäeval osalevad, ei osanud seltsi asutajaliige ja 20 aastat seltsi juhtinud Kaja Juulik veel öelda. “Seltsi sünnipäev on küll 7. veebruaril ja sel päeval saame külarahvaga külamajas kokku, aga suurema sünnipäevapeo peame ülestõusmispühade ajal 26. märtsil Lümanda kultuurimajas. Sinna ootame suuremat seltskonda, ka inimesi sõprusseltsidest ning muid külalisi lähemalt ja kaugemalt,” rääkis Juulik.

Lääne-Saaremaa looduskaunis rannaküla Karala on Eestis ja kaugemalgi ammuilma tuntust kogunud. Võib julgelt öelda, et viimase 20 aasta jooksul on külaselts sellele kaasa aidanud.

“Mõtlesime alguses käsitööseltsi peale, kuna meie piirkonnas on palju käsitöötegijaid. Kui aga seltsi moodustamiseks läks, arvasime, et õigem oleks arenguselts luua. Taritu arenguselts oli eeskujuks võtta, selle järgi joondusime,” meenutas Juulik.

Sünnipäeval võõrustas aktiivseid külainimesi Heidumaa talu perenaine, endine õpetaja Helve Teern. Vastloodud ühenduse ristisid kümme asutajaliiget Karala külaarendamise seltsiks. Seltsi volitati juhtima Iilase talu noor perenaine, suure pere ema Kaja Juulik.

Kuressaare lähedalt Randverest pärit energiline taluperenaine haaras piltlikult öeldes kohe härjal sarvist. Vastloodud seltsi esimene suurem ettevõtmine oli koos Saaremaa merekultuuri seltsiga hukkunud meremeeste mälestuseks Roopa randa tammest risti paigaldamine. Tollane merekultuuri seltsi eestvedaja Bruno Pao meenutab siiani tänutundega Kaja Juuliku ja teiste Karala külaseltsi liikmete teotahet ja koostöösoovi, tänu millele ettevõtmine õnnestus.

Igal sügisel asetatakse risti jalamile parvlaeva Estonia huku aastapäeval lilli ja süüdatakse küünlad. Nii mälestatakse maailmameredel hukkunud meremehi. Samast risti juurest lähetati sportlased esimesele Mõõkkala jooksule 10 aastat tagasi. Nüüdseks on Mõõkkala jooks üks traditsioonilistest Karala ettevõtmistest.

Külamaja kui Päikesemaja

Nime sai see spordivõistlus sellest, et 1998. aastal leiti Karala rannast sinna eksinud mõõkkala. Haruldase mereeluka topist saab näha Saaremaa muuseumi loodusosakonnas.

Seltsi eestvedamisel toimunud võistlusi, konkursse, kursusi, koolitusi, tähtpäevade tähistamisi, kultuuri- ja vaba aja üritusi on nii palju, et kui kõigist neist üksipulgi teada anda, võtaks see enda alla suure osa leheruumist.

Aastaid käisid seltsi liikmed koos taluperedes. “Tänagi läheme Laine Siltsile külla. Seltsi asutajaliige saab 80-aastaseks. Ka tema talus oleme varem koos külaasju arutanud, Laine on üks tegus naine,” tunnustas Kaja juubilari.

Vana maja küla keskel hakati külamajaks renoveerima 2011. aastal. Uuenduskuur kestis paar aastat. Nüüd ei oskaks seltsi liikmed oma tegevust ilma selle hooneta ette kujutadagi. Majas on 56 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga saal, kus praegu üleval näitus Saaremaa kunstiklubi viie kunstniku töödest. Kunstnikud jäädvustasid 2010. aastal külaelu 40 maalile. Osa töid ostis selts külamaja püsinäituse jaoks. Piltidel on kujutatud Karala küla taluhooneid, loodusvaateid. On ka kaks pilti külamajast.

Aastatega on seltsitegevus üha enam hoogu sisse saanud. Möödunud aastal korraldas selts 112 üritust ligi 2000 osalejaga. Ettevõtmisi korraldades ei pea seltsi juhatuse liikmed silmas ürituste või osavõtjate arvu. Tähtis on, et üks või teine asi korda läheks, et osavõtjad tunneksid külas elamisest ja seal toimuvast heameelt.

Külamaja on ennekõike külainimestele, aga seal võõrustatakse ka kaugemalt tulnud külalisi. Hoonet saab ka rentida – juubelisünnipäevade, pulmapidude, kokkutulekute, peiede pidamiseks või muuks otstarbeks.

Maja teisel korrusel on ka viis magamiskohta. “Alles siin ööbis üks Karala suveelanik, kes ei hakanud oma maja paariks päevaks kütma. Päeval oli kodus ja magama tuli külamajja,” rääkis Kaja. Seega on külamaja seltsile ka väike teenimisallikas.

Neli aastat tagasi soetas selts keraamikaahju. Keraamikahuvilisi külas jagub, korraldatakse kursusi. Kaja ise asus koguni ametikoolis keraamikat õppima.

Saalis on laual aukohal pildid küla sümboolikast – lipust ja vapist. Kavandid tegi heraldik Priit Herodes. “Lipu heiskame masti, kui külalised tulevad. Täna on see teie auks lehvimas. Lipu heiskaja Helgi Kasin elab üle tee, lipupäevadel lehvib teises vardas riigilipp.”

Maja juurde kuulub külaväljak korv-, jalg- ja võrkpalliplatsiga. Ka külakiik.

Külamaja šokolaad

Saalis laual püüavad külaliste pilke värvilised voldikud, trükised ja külamaja pildiga šokolaaditahvel.

“Külamaja on meie kõige suurem saavutus ja seepärast oleme maja pildid lasknud panna šokolaadiümbrisele ja eelnevalt küla suveniirtassile. Maiustus on küll Kalevis tehtud, aga meie tellimusel,” selgitas Kaja. Küla üks sümboleid on ka tuletorn, mille pilt on voldikul. Karala jaoks on torn tähtis sellegi poolest, et selle tipus asub aparatuur interneti püsiühenduse tagamiseks. Kaks aastat tagasi sai nüüdne punavalge tuletorn uue ilme.

Eesti- ja prantsuskeelne külalaulik on ilmselt ainulaadne terves maailmas. Karala küla sõprusküla Prantsusmaal on Tremont. “Sõpruse ja koostöö märgiks lasime paar aastat tagasi külalauliku trükkida. Trükisel on nii Eiffeli torni kui ka Karala tuletorni pilt. Laulikus on 30 laulu. Neid laulikuid oleme kokkusaamistel kasutanud, igal aastal külastab külamaja ka mõni delegatsioon Prantsusmaalt.”

Kel soovi, saab külamajas tutvuda keraamikute tööde väljapanekuga. Külas on ka professionaalseid keraamikuid, nagu Sirje Kuuskmann ja Annika Teder. Kui veel spordivõistlustest rääkida, siis Karala odagala on igal suvel kohale meelitanud odaviskajaid ja kuulitõukajaid nii harrastussportlaste kui ka tippude hulgast. Möödunud aastal lisandus küla ürituste nimekirja veel üks omapärane ettevõtmine – Karala sauna- ja saamapäev.

Korraldajad olid osavõtjate rohkusest üllatunud. Sauna- ja saamapäevaga kaasnevad laat ja rohevahetus. Avatud on õpitoad. Õhtul saavad osalejad, külaelanikud ja külalised osa kultuuriprogrammist.

“Kutsume huvilisi taas sauna- ja saamapäevale selle aasta 1. oktoobril,” teatas seltsi esimees.

Ah-jaa, mida tähendab saamapäev? Selle seletas lahti seltsi juhatuse liige Kaja Muruvee: “Saunast saab hea tuju ja erksa meele. Veel saab sel päeval rohevahetusest midagi koduaeda istutamiseks. Õhtul saab lauljate ja pillimängijate etteasteid nautida.”

Meeneid ja külaseltsile kingitud esemeid võib külamajas igaüks uudistada. Kui rahvas hääletas Karala kolm aastat tagasi aasta külaks, siis kinkis “Terevisiooni” meeskond külale kella. Mitte ajanäitaja, vaid kirikukella sarnase. Seda kella kõlistas ka filmimees Ilmar Raag 2013. aastal pärast oma jalgsirännaku lõpetamist Karala külamaja juures.

Esmaspäeval astusid külamajast läbi ka seltsi juhatuse liikmed Tamur Maddisson ja Lilian Maastik ning seltsi asutajaliige Helgi Kasin koos tütar Lea Aidaga. Ehitusettevõtjal, endisel tallinlasel Tamuril läheb Karalas 12. aasta. “Seltsi liige sai minust nobesti. Nüüd olen juba teist koosseisu juhatuse liige,” mainib ta.

Kaja ütleb, et Tamurist oli seltsile kohe abi: “Ta oli meil uus inimene. Meil oli just lipu tegemine käsil. Läksin kavandit talle tutvustama ja mis selgus! Tamuril oli firma, mille kaudu ta sai kohe abi osutada. Ta trükkis meie küla lipu oma trükikojas.”

Tamuri kujundatud on ka voldikud ja laulikud. Küla- ja seltsiellu on Tamur ammugi sisse elanud. Pidudel võtab ta kitarri ja laseb koos kaaslastega viisid valla. Kvartett Tamur Maddisson, Teisi Valge, Margit Tõnson ja Janno Tuulik on vallas juba tuntust kogunud.

Juhatuse liige, turismitalu perenaine Lilian Maastik ütles, et ettevalmistused suureks sünnipäevapeoks käivad. Ülesanded jaotatakse ära juhatuse liikmete vahel – staaresinejaid ei kutsuta. Oma vallas häid taidlejaid ju jagub.


Karala Külaelu Arendamise Selts

  • Asutatud 7. veebruaril 1996.
  • Asutajaliikmeid oli 10, praegu on liikmeid 39.
  • Viieliikmelisse juhatusse kuuluvad Kaja Juulik, Kaja Muruvee, Lilian Maastik, Tamur Maddisson ja Karin Volkov.
  • Põhieesmärgid on külaelu arendamine, mitmesuguste ürituste korraldamine. Selts kuulub ühendusse Saaremaa Kodukant ja on Saarte koostöökogu liige. Sõprussidemed on Karala külaselts sõlminud kümne seltsiga Saare maakonnast ja Prantsusmaa Tremont-sur-Saulx’i küla seltsiga.
Print Friendly, PDF & Email