Kinnisvara eest maksti rohkem (2)

HEA AASTA: Compakt Kinnisvara maakleri Liis Õispuu andmeil vahetas mullu omanikku küll väiksem arv kinnisvaraobjekte, ent summad olid suuremad. RAUL VINNI

HEA AASTA: Compakt Kinnisvara maakleri Liis Õispuu andmeil vahetas mullu omanikku küll väiksem arv kinnisvaraobjekte, ent summad olid suuremad.
RAUL VINNI

Kuigi kinnisvaraga tehtud ostu-müügitehinguid oli Saare maakonnas 2015. aastal mõnevõrra vähem kui aasta varem, oli tehingute kogusumma tublisti suurem.

Saaremaal tegutsevad maaklerid räägivad üsna üheselt, et tehingute mõttes oli möödunud aasta veidi vaiksem. See ei tähenda aga, et oleks valitsenud täielik vaikelu – kaugeltki mitte.

Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas tõi välja, et maa-ameti statistika andmetel tehti 2014. aastal maakonnas 1933 ostu-müügitehingut, 2015. aastal oli neid aga 1776. Selget põhjust ei osanud Aljas välja tuua ei statistikanumbritest lähtuvalt ega ka isikliku tunnetuse pealt. “Kui võrrelda tehingute arvu muutust objekti liikide kaupa, siis vähem on ostetud-müüdud hoonestamata maid, sh metsamaad,” märkis ta.

Ligi 51 miljoni euro eest

Samas on korterite ja majadega toimunud tehingute arv veidi kasvanud. “Tendents võib viidata üldisele elujärje paranemisele, et ühed inimesed saavad vastavalt vajadusele osta eluruume ja teised inimesed ei pea tingimata maid ja metsi müüma, et hakkama saada,” arutles ta, lisades, et tore on niiviisi vähemalt arvata.

Domus Kinnisvarale teadaolevalt vahetasid mullu kõige enam omanikku hoonestamata maatükid, kokku 1247. Neist 314 olid metsakinnistud, haritava maaga tehti 100 tehingut ja ka 835 muud hoonestamata maatükki said uue peremehe.

Juba mitu aastat on kõrge nõudlus olnud madalamatel korrustel ja heas korras 2-toaliste rõdu ja keskküttega korterite järele. Ses osas pole uusi tuuli mullu olnud.

Aljase kogemuse põhjal on kinnisvaraturul aktiivsemad ajad ikka kevad ja sügis. “Aastavahetus on traditsiooniliselt vaikne, maakler võib siis rahulikult kiiktoolist jõulupuud vaadata,” naljatas ta.

Kui aasta kuidagi kokku võtta, siis Jüri Aljase hinnangul oli üks suuremat sorti ootamise aasta. “Enamik kinnisvara müüjaid justkui ootab ikka veel kuldmüntidega Buratinot lollidemaalt tagasi,” tähendas ta. Ostjad ootasid Aljase sõnutsi hindade langust, kortermajade arendajad aga tõusu ja langust korraga – ostujõud oli liiga madal ja ehitamise hind liiga kõrged, et tasunuks kopp maasse lüüa.

Ka LVM Kinnisvara juhatuse esimees Ingmar Saksing kinnitas, et eelmisel aastal müüdi Saare maakonnas vähem, ent kallimat kinnisvara. Kui tunamullu oli tehingute koguväärtus 40,1 miljonit eurot, siis mullu oli see koguni 50,9 miljonit eurot.

Tehingu keskmine väärtus on Saksingu andmeil aastaga kasvanud 7921 euro võrra. Kui 2014. aastal oli see 20 778 eurot, siis 2015. aastal 28 699 eurot.

Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud aastaga 210 tehingult 2014. aastal 250 tehingule 2015. aastal ehk 19 protsenti. Tehingute rahaline maht kasvas Kuressaare linnas seejuures 8,1 miljonilt eurolt 11,1 miljoni euroni. Tehingute arvu languse tõi Saksingu hinnangul kaasa väiksem tehingute arv maatulundusmaadega, mida müüdi ligi 17,75% vähem. Samas rahaline maht kasvas peamiselt hoonestatud ärimaa müügilepingute arvelt.

LVM Kinnisvara ostjate andmebaasis on tema sõnutsi praegu Saare maakonna 206 kinnisvaraostjast otsimas korterit 115, elamut või maamaja 63, maad 25 ja äripinda kolm klienti.

Aktiivsemast ja passiivsemast ajast kõneldes nentis Saksing, et mullune esimene pool­aasta oli jätkuna 2014. aasta neljandale kvartalile väga aktiivne. “Üks põhjus oli kindlasti pehme talv ja vähene lumi, mistõttu paljud kliendid jätkasid endale suvekodu, elamu ja korteri otsinguid,” selgitas ta. „Samuti ei olnud veel mõju avaldanud Ukraina sündmused ja muutunud parvlaevaühendus.”

Eelmise aasta märksõnad olid Ingmar Saksingu sõnul aktiivne esimene poolaasta, poole vähem välismaalastest ostjaid, mille põhjusteks olid Ukraina kriis ja Soome lama, tagasihoidlik ostuhuvi suvel, uute kinnisvaraarenduste puudumine ning teatud määral ikkagi ka muutunud parvlaevaühendus.

Compakt Kinnisvara Kuressaare kontori maakler Liis Õispuu oli teiste maakleritega päri, temagi tõi välja, et elukondlikus valdkonnas on tehingute aktiivsus tõusnud. “Inimeste sissetulekud on kasvanud, on olnud pehmemad talved ja odavam kütusehind, mis on jooksevkulusid vähendanud,” selgitas ta. “Stabiliseerunud on ka turg ja hinnatasemed, mis julgustas seni edasilükatud ostuotsuseid nüüd langetama. Ühest kindlat tegurit välja tuua ei saa, pigem on mõju kõigel kokku,” leidis Õispuu.

Hoonestamata maade tehingute vähenemise taga võivad Õispuu hinnangul olla põllumajanduslikes toetusskeemides toimunud muutused või müügipakkujate kõrge hinnaootus, mis tingib ostuhuvi kahanemise. “Usun, et ka siin on stabiilne punkt leitud,” sõnas ta.

Millal rohkem, millal vähem?

Kõige aktiivsemateks tehingukuudeks 2015. aastal saab Compakt Kinnisvara andmeil pidada aprilli 281 tehinguga ja detsembrit 269 tehinguga. Kõige vähem oli tehinguid novembris – 131.

Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juursalu sõnutsi oli ja on jätkuvalt, kui elukondliku kinnisvara müügist rääkida, müüvaim kaup Kuressaare korterid. Selles osas ei muutu aastate lõikes midagi. “Need on kättesaadavad igasuguse ostujõuga inimestele ning sihtgrupp on Saaremaal kõige suurem,” selgitas ta.

Alliksoon-Juursalu jaoks oli aktiivseim aeg sügis. “Minu 15-aastase maaklerina töötamise ajal on selline trend juba pikka aega täheldatav. Aasta alguses ei saa vedama ja aasta lõpus ei saa pidama,” märkis ta. “Ehk siis aasta algus on väga vaikne, kevadel hakkavad inimesed talve kaamosest virguma, toovad oma asjad müüki, suvel on palju tegemist nn teise kodu ostjatega, sügisel võtavad kohalikud ennast kokku ja teevad tarku investeerimisotsuseid ning jõulude ajal käivad ringi kinnisvaraturistid, kellel on vanemad saarel, ja soovivad siin oma aega meeldivalt sisustada.”

Uus Maa Kinnisvara Saaremaa büroo maakler Piret Paiste nentis aga, et siinne kinnisvaraturg on seisnud paigal tegelikult juba mõned aastad. “Saaremaal on kõige likviidsemad kindlasti Kuressaare korterid,” kinnitas temagi.

Eelmisel aastal tehti tema sõnutsi koguseliselt kõige enam tehinguid kahetoaliste korteritega ning neid ka otsiti kõige rohkem.


Mullused kallimad ja odavamad

LVM Kinnisvara andmeil maksis eelmise aasta kõige kallim müüdud korter 100 000 eurot ja see asus Kuressaare linnas. Kõige odavamalt läks nende andmeil müügiks aga 1000-eurone korter, mis asus maapiirkonnas. Eelmise aasta kõige kallim müüdud maja maksis 290 000 eurot, kõige odavam aga 537 eurot. Mulluse kõige kallima hoonestatud ärimaa tehingu hind oli 14 150 000 eurot – Saarte Hääle andmeil oli tegemist Auriga kaubanduskeskuse müügitehinguga, kõige odavama aga 3700 eurot.

Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas täpsustas, et mainitud kalleima majatehingu puhul oli tegemist Pihtla vallas asuva ilusa rookatusega palkmajaga, mille 2,5-hektarisel kinnistul on ka oma lautrikoht ja tenniseväljak. Müüdud korterite tipus troonib Aljase andmeil aga 108-ruutmeetrine luksuslik korter Kuressaares Tolli tänaval asuvas ridaelamus, mille eest uus omanik käis välja 100 000 eurot. “Kui rääkida Kinlux Varas toimunud kõige kallimatest ja kõige odavamatest tehingutest, siis kui mõtlema hakata, on tehinguväärtuste käärid väga suured,” rääkis Anli Alliksoon-Juursalu.

Ka nende maakleri müüdud kalleim maja asus Pihtla vallas mere ääres. Tehingu väärtuseks jäi pärast pikki läbirääkimisi
115 000 eurot. Kalleim korter müüdi Kinlux Vara kaudu aga Kuressaare vanalinnas. See oli eriprojekti järgi ehitatud majas asuv 3-toaline korter hinnaga 79 000 eurot.

“Kõige odavama objekti müük toimus meie firma vahendusel Kihelkonna alevikus, kus aitasime vahendada 2-toalist ahiküttega korterit. Selle korteri lõpphinnaks kujunes 4500 eurot.”

Uus Maa Kinnisvara maakler Piret Paiste teadis kõigele juba mainitule lisaks öelda, et Kuressaares müüdi kõige kallim elamu
149 000 euroga. Tegu oli väga heas seisukorras renoveeritud elamuga suurusega 130,3 m2. Kõige kallim talle teadaolev korteriomandi tehing – 136 000 eurot – toimus aga lossipargi läheduses. Tegu oli heas seisukorras keskküttega korteriga suurusega 198,9 m2.

 

Print Friendly, PDF & Email