Linn lubab veebruaris esitada ühinemiskutse (24)

ERIARVAMUSED: Salme vallavanem Kalmer Poopuu, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ja Orissaare vallavanem Vello Runthal ei ole kindlasti kõikides ühinemist puudutavates asjades ühel meelel. Leisi volikogu on näiteks öelnud, et nemad ei taha üldse ühineda.  RAUL VINNI

ERIARVAMUSED: Salme vallavanem Kalmer Poopuu, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ja Orissaare vallavanem Vello Runthal ei ole kindlasti kõikides ühinemist puudutavates asjades ühel meelel. Leisi volikogu on näiteks öelnud, et nemad ei taha üldse ühineda.
RAUL VINNI

Saare maakonna omavalitsused on viimase ajalise piiri peal, et jõuda 2017. aastal vabatahtliku ühinemise rongile. See tooks omavalitsustele sisse rohkem ühinemistoetust.

Kuressaare linnavalitsus tutvustas eile vallajuhtidele oma visiooni sellest, milline peaks nende arvates olema ühinemise korral linna staatus ja milline finantsdistsipliin. Linnapea Madis Kallase sõnul ei ole nad veel valmis oma visioone avalikkusega jagama. Enne tuleb neid tema sõnul tutvustada linnavolikogus ja sealsetes komisjonides.

Saarte Häälele teadaolevalt on linn siiski seisukohal, et Kuressaare astuks samuti ühendomavalitsuse koosseisu ning suurvalla vanem oleks ühtlasi ka linnapea. Eelmistes struktuuriversioonides on nähtud võimalust, et linnapea oleks lihtsalt vallavalitsuse liige.

Saare maavalitsuse ühinemisnõunik Taavi Kurisoo ütles Saarte Häälele, et ehk ei peagi linn tegema uut ühinemiskutset, vaid piisab ka 2014. aasta mais tehtud kutsest.

Siis räägiti küll pigem ühisosa otsingutest ja arutlemisest võimaliku ühinemise üle. Kurisoo sõnul arutavad teemat praegu juristid, kuid linn on kinnitanud, et vajadusel on nad valmis tegema veebruaris uue ettepaneku. Kurisoo on oma sõnul kindel, et ühinemisega mingil juhul hiljaks ei jääda ja 2017. aastaks on kõik kenasti klaar.

Hiljuti ühinemisprotsesside osas kriitiliselt sõna võtnud Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno ütles, et praegu nad enne linna ettepanekut oma samme siiski veel tegema ei hakka. Lääne-Saare vallas on mõlgutatud mõtteid, et kuna protsess venib, siis hakatakse ühinemist arutama lähivaldadega eraldi. “Pooldame ikkagi ühte Saaremaad,” ütles Tinno.

Samas nentis ta, et kui isegi linn veebruaris ettepaneku ära teeb, läheb kiireks. Sisuliselt tuleks asjad korda ajada suures plaanis augustiks. See tähendab omakorda, et ühinemisega tegelevatel inimestel tuleks suvel kõvasti tööd vihtuda.


Toetus või tühjad pihud

Haldusreformi seaduse eelnõu, mis on praegu kooskõlastusringil, näeb ette nende omavalitsuste sundliitmise, mis 2017. aasta 1. jaanuariks ei vasta 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Saare maakonnas puudutab see kõiki valdu peale Lääne-Saare valla ja Kuresssaare linna.

Vabatahtlikud liitujad saavad meie maakonna oludes igaüks 300 000 eurot, lisaks on riigihalduse minister Arto Aas teinud valitsusele ettepaneku maksta ühekordse boonusena lisaks veel 250 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või kui ühinemine hõlmab tervet maakonda.

Pärast 2017. aasta 1. jaanuari sundliidetavad omavalitsused toetust ei saa. Pihtla vallavanem Jüri Saar nentis, et mida kindlam on minister Arto Aasa jutt, õigemini usk sellesse, seda kergem on vallavolikogul ka otsust teha, sest siis on ju valik lihtne – kas valid ühinemistoetuse või mitte midagi.

“Aga praegu seda seadust ju veel ei ole. Siin on ka see filosoofiline vaidlus, kas parlament on kummitempel või mitte. Võib-olla tagatubades on midagi tehtud ja räägitud, aga nii kaua, kui parlamendis pole haamer kolksunud, käib vaidlus edasi,” rääkis Saar. Ta lisas, et tema äratundmise järgi ei jookse haldusreformi puhul piirid mitte erakondade vahelt, vaid erakondade seest. Kuidas riigikogu haldusreformi seaduse osas otsustab, selgub Saare arvates ehk suveks.

Mehis Tulk

Print Friendly, PDF & Email