Teadlased leidsid Sõrve ja Atla ranna mereadrust raskmetalle   (3)

Mereadru ja järvemuda maheväetisena kasutamise sobivust uurinud Eesti taimekasvatuse instituudi teadlased analüüsisid Saaremaa randadest korjatud adrus erinevate raskmetallide sisaldust.

Sügisel Mäebe külast ja Atla rannast korjatud proovid sisaldasid väikeses koguses erinevaid raskmetalle, millest märkimisväärseim oli kaadmiumi- (Cd) sisaldus.

Kuna merevetika maheväetisena kasutamisel on raskmetallide sisaldus reguleerimata, kohaldasid teadlased võrdlusena majapidamisjäätmete kompostis ja mageveekogudest pärit setetes lubatud piirnorme, mille maksimumkontsentratsioon on 0,7 mg kaadmiumi kg-1. Atla ranna adrus oli sisaldus 1,02 mg kg-1 ja Mäebe küla adrus 0,98 mg kg-1. Kokku võeti Eestis seitse mereadruproovi, lubatust rohkem oli kaadmiumi ka Klooga rannast korjatud adrus ja Elistvere järvest võetud järvemuda proovis (1,73 mg kg-1).

Ruhnu saare Kuunsi ranna üldiselt suhteliselt heade näitajatega mereadruproov jäi sõelale lubatu piiri peal oleva niklisisaldusega. Et määruses kehtestatud normid reguleerivad raskmetallide sisaldust kompostitud majapidamisjäätmetes ja mageveekogudest pärit setetes, siis ei laiene see mullaparandusainena kasutatavale mereadrule.

Eesti taimekasvatuse instituudi vanemteaduri Liina Edesi sõnul oli teadlaste eesmärk tuvastada, kas adru ja järvemuda kasutamisel mullaparandus­ainena ei satu mahepõllumajanduslikule maale ohtlikke aineid. Selgus, et risk on olemas, kuid ei saa väita, et adrut üldse kasutada ei tohiks.

Nii Mandri-Eesti rannikualal kui ka saartel on adrut orgaanilise väetisena kasutatud juba pikka aega, kuna adru on sealsetele inimestele kättesaadav ja ka suhteliselt taimetoiteelementide-rikas.

Kuna looduse saastumise riskid on küllalt suured, ei pruugi loodusest pärit mullaparandusained, nagu adru ja muda, teadlaste hinnangul alati olla mahetootmiseks sobivad. Et vältida liigsete raskmetallide koguste sattumist mulda ja sealt edasi taimedesse, oleks vajalik seadusandlusega reguleerida mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutada lubatud väetus- ja mullaparan­dusainete raskmetallide sisaldust. Sama probleem on Eestis tegelikult väetistega laiemalt. Isegi mineraalväetistes pole raskmetallide sisaldus reguleeritud, kuigi mineraalväetistes leidub neid samuti, möönis Edesi.

Liina Edesi märkis, et suuremaks probleemiks kui Saaremaa adrust leitud raskmetallid on Ida-Virumaalt Kalvi küla lähedalt, Pärnumaalt Kastnast ja Harjumaalt Klooga rannast korjatud adru proovidest leitud pestitsiidijäägid. Leitud kasvuregulaatori toimeaine kloormekvaadi sisaldus oli küll määramise alampiiri lähedane, kuid siiski võivad tulemused viidata sellele, et Mandri-Eesti põldudelt on pestitsiidijäägid sattunud ojade ja jõgede kaudu merre. Ehkki ilmsiks tulnud pestitsiidijäägi sisaldus adrus oli väike, on Liina Edesi sõnul asi põhimõttes, et maheväetised ei tohi sisaldada pestitsiidijääke. “Ma ausalt öeldes üllatusin, et adrus olid pestitsiidide jäägid, ma ei uskunud seda,” lisas ta.

Teadlaste hinnangul on mahetootmises saastumise riske mitmeid ning muda ja adru on selle probleemi osas siiski väikesed tegijad. Kuigi mereadru proovid näitasid kloormekvaadi jääke, võib pestitsiidide sisaldus olla palju suurem tavapõllumajandusest pärinevas sõnnikus. Eriti veel juhul, kui loomade allapanuks on kasutatud tavapõllumajanduslikust taimekasvatusest pärit põhku.


Mis on kaadmium?

Kaadmium esineb looduses maagis koos tsingiga, vähemal määral ka plii või vasega. Tekib fossiilkütuste põlemisel, fos­forväetistest, raua ja terase ning ka tsemendi tootmisel, samuti looduslikest allikatest. Organismi satub kaadmium peamiselt seedetrakti või hingamisteede kaudu.

Kõige ohtlikum on kaadmiumit sisaldavate tolmude või aurude sissehingamine. Suitsetajatel on kaadmiumisisaldus 4–5 korda kõrgem kui mittesuitsetajatel.

Pikaajalisem kaadmiumiga kokkupuude võib põhjustada luude hõrenemist, kuna luudest tõrjutakse kaltsium välja ja see asendub kaadmiumiga. Juba väike hulk kaadmiumi suurendab luuhõrenemise riski. Itai-Itai haigus on üks tuntum kaadmiumimürgistusest alguse saanud epideemia. Samuti on kaadmium kantserogeenne: võib tekitada kopsu-, eesnäärme- või neeruvähki.

Vikipeedia

Print Friendly, PDF & Email