Kiviaia taastamise toetus tuleb taas

Veebruaris avaneb Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020 (edaspidi MAK 2014–2020) uue eelarveperioodi raames rakendatava kiviaia taastamise toetuse esimene taotlusvoor, kus taotlustingimused on võrreldes varasemaga jäänud valdavalt samaks.

Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Timo Anis ütles, et kõige suurem erinevus võrreldes eelmise perioodiga on see, et toetuse taotleja ei tohi alustada aia taastamist muinsuskaitseameti kiviaia määrangut andva eksperdi kooskõlastuseta. Samuti ei tohi taastamist alustada enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt toetuse osalise või täieliku rahuldamise otsuse kättesaamist.

Kõik teha korrektselt

Kui seni oli lubatud alustada aia taastamist kuni viie meetri ulatuses eksperdi määrangut (aia tüüp, ladumisviis, kõrgus) ära ootamata, siis alanud perioodil see enam nii ei ole. Uuenduse eesmärk on vältida vaidlusmomente juhuks, kui oma riisikol alustatud taastamistööd ei vasta nõuetele ning sellele järgneb töö ümbertegemine. “Mõistlik on teha kõik juba algusest peale korrektselt,” märkis Timo Anis.

Laias laastus on kiviaia taastamise põhialused jäänud Anise sõnul endisteks. Taastatav kiviaed peab asuma vähemalt 80 protsendi ulatuses nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaal või piirnema vähemalt 80 protsendi ulatuses nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaaga.

MAK 2014–2020 eesmärkide kohaselt ei saa arengukava raames toetada kõigi kiviaedade taastamist (nt selliseid, mis on külas küll traditsioonilised, kuid ei piirne põllumajandusmaaga), vaid ainult põllumajandustegevusega seotud kiviaedade taastamist.

Toetuse ühikumäär ühe meetri kiviaia taastamise eest on 60-90 sentimeetri kõrguse kiviaia taastamise puhul 16 eurot ja üle 90 sentimeetri kõrguse kiviaia puhul 25 eurot.

Kiviaia taastamise toetuse määruse eelnõu kooskõlastusringil tegi kultuuriministeerium ettepaneku laiendada toetust ka kiviaia neile osadele, mis ei ole säilinud, kuid mille olemasolu on tuvastatav säilinud osade järgi või arhiivimaterjali põhjal.

Maastiku loogika

Sellise lähenemisega on nõus ka kiviaiaekspert  Mihkel Koppel, kes soovitab taastatava aia kindlakstegemisel lähtuda maastiku loogikast.

“Kui on mingi vana hoovikrunt või karjamaatükk, siis on loogiline, et seal on olnud aed ümber, ja kui kõik märgid seda ütlevad ja arhiivimaterjal seda tõstab, siis nii ta on,” lausus Koppel. “Isegi kui seal on suur tükk aiast traktoriga ära lükatud, on see asjakohane taastada ja tuua traktoriga lükatud kohta kivid tagasi,” lisas ta.

Kiviaiaekspert Dan Lukas leiab, et aia hävinud osa taastamise toetamist võib pidada õigustatuks, kui kiviaed on osaliselt oma ajaloolises väljanägemises säilinud.

Olukorras, kus säilinud on vaid paar üksikut kivi ning pole teada, milline oli aia kunagine väljanägemine, taastamisest rääkida ei saa.

“Uued lahendused kipuvad  tulema sellised, mis on parasjagu moes, mitte sellised, mis on ajalooliselt olnud külale omased,” rääkis Lukas, kelle sõnul jäid varasemates taotlusvoorudes mõned ekspertide pakutud lahendusi eiranud aiaehitajad ka toetuseta.

Timo Anis märkis, et kõiki nüansse ja olukordi ei saa määrusega reglementeerida ning on asju, mida on vaja hinnata kohapeal looduses visuaalselt ja olemasoleva materjali alusel.

“Eksperdid peavad oma praktilistest kogemustest ja olemasolevatest andmetest lähtuvalt suutma luua selguse, kas üks või teine toetuse taotleja teha soovitud taastamistöö on asjakohane või mitte,” rääkis Anis.

Kui aga 100-meetrise aia puhul on juba 50 meetrit aeda vahelt puudu, siis Anise hinnangul aia taastamisest ja toetuse maksmisest rääkida ei saa.

 

Print Friendly, PDF & Email