Uus tänavavalgustussüsteem avati ametlikult (VIDEO) (2)

Eilsel Kuressaare Soojuse korraldatud ametlikul avamisüritusel Raiekivi säärel näitas valgustite juhtimissüsteemiga seotud võimalusi süsteemi tarninud ettevõtte Gridens Technologies OÜ esindaja Argo Kasemaa (fotol esiplaanil). Näiteks on tema sõnul võimalik iga valgustit eraldi juhtida. TAMBET ALLIK

Eilsel Kuressaare Soojuse korraldatud ametlikul avamisüritusel Raiekivi säärel näitas valgustite juhtimissüsteemiga seotud võimalusi süsteemi tarninud ettevõtte Gridens Technologies OÜ esindaja Argo Kasemaa (fotol esiplaanil). Näiteks on tema sõnul võimalik iga valgustit eraldi juhtida.
TAMBET ALLIK

Kuressaares paigaldati möödunud aasta jooksul 2572 tänavavalgustit. Linnavalitsuse kodulehel oleva kaardi järgi ei saanud uusi leedvalgusteid vaid Pärna tänav, üks Kitsa tänava lõik ja osa Pihtla teest. Uusi valgusteid ei paigaldatud projekti käigus ka linna ümbritsevatele teedele ja golfiväljaku naabruses paiknevatele tänavatele. Uuendatud said aga kõik valgustid, mis olid vanemad kui viis aastat.

Kuressaare linna tänavavalgustuse uuendamine oli osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektist, mille raames läks suures osas leedvalgustitele üle seitse Eesti linna, lisaks Kuressaarele ka Võru, Valga, Jõhvi, Keila, Paide ja Haapsalu. Projekt sündis koostöös Austria Vabariigiga, kes ostis Eesti riigilt kasutamata CO2 kvoodiühikuid. Saadud müügitulust sai Kuressaare linn valgustuse uuendamiseks 3,3 miljonit eurot, millele lisandus omaosalusena ligikaudu 400 000 eurot.

Projekti koordinaator, AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Jaan Mehik tõi välja lausa 29 ettevõtet ja asutust, kes Kuressaare tänavavalgustuse rekonstrueerimisega seotud olid. Peatöövõtjad olid Esvika Elekter OÜ, K-Projekt OÜ, REIB OÜ, Sinear OÜ, KIK, Sweco, Elektrilevi, Eesti Telekom ja SIA Moduls Interjers.

Ulatuslik projekt ei ole möödunud päris viperusteta. Nimelt pole lambid aeg-ajalt mõnel pool pimedal ajal põlenud. Seda on ette tulnud näiteks Lossi ja Kitzbergi tänaval. Jaan Mehik kinnitas eile, et probleeme jääb kogu aeg vähemaks.

Positiivsema külje pealt on ära märgitud suurt energiasäästu. Nimelt hoiab linn varasemaga võrreldes tänavavalgustuse pealt aastas kokku vähemalt 80 000 eurot.

Vaata ka videot tänavavalgustuse avamise šõust!

Video: Siim Metsmaa

 

 

Print Friendly, PDF & Email