Registreeritud töötute arv suurenes läinud aasta lõpuks kogu Eestis. Detsembri lõpuks oli töötuid 29 774 ehk 4,7% 16-aastastest kuni pensioniealise tööjõuni. Töötuid lisandus ka Saare maakonnas. Kui novembri lõpus oli töötuna arvel 547 inimest, siis kuu hiljem oli töötuid 594.
Neist 264 olid Kuressaare elanikud, ülejäänud maapiirkonnast. Valdadest oli aasta lõpuks enim töötuid Lääne-Saare vallas – 123. Samuti oli ohtralt töötuid Orissaare vallas (31) ja Leisis (30). Pea sama palju töötuna registreerituid oli ka Pihtla vallas – 28. Mujal oli töötuid vähem. Sellist valda, kus mitte ühtegi töötut poleks, Saare maakonnas eelmise aasta seisuga ei olnudki.
Detsembris oli registreeritud töötuse määr kõrgeim jätkuvalt Ida-Virumaal (10,1%), millele järgnes Valgamaa (8,6%), ning madalaim Harjumaal (3,3%) ja Tartumaal (3,6%). Aasta võrdluses toimusid suuremad langused töötuse määras Hiiumaal (–1,0%) ja Saaremaal (–0,8%).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid detsembri lõpus lihttöölised (19%), oskustöötajad ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Tööalasel koolitusel osales üle Eesti detsembris 3134 ja tööotsingu koolitusel 1080 inimest. Tööpraktikal osales 918, tööharjutusel 744 ja tööklubis 332 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1501 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti detsembris 649 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 28 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 39 uut töökohta. Palgatoetusega käis detsembris tööl 874 inimest. Detsembris sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 1842 inimest.
Töötukassa maksis töötuskindlustushüvitist 10 035 inimesele. Keskmine hüvitis oli 396 eurot ja hüvitisteks maksti 3,3 miljonit eurot.
Ligi 124 euro suurust töötutoetust sai 7807 inimest. 2015. aasta jooksul maksti töötuskindlustushüvitist välja kokku 39,7 miljonit eurot ja töötutoetust 9,3 miljonit eurot.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See number on naljanumber.
Enamus ei lähe end üldse registreerima, sest sellest ei ole mingit kasu.
nii see on
Ka minu käest on küsitud, miks ma ennast töötuna arvele ei võta. Tõepoolest ei näe selles mingit tolku. Seega võib kindel olla, et tegelik töötute arv on ametlikust statistikast oluliselt suurem.
miks küll Lääne-Saare vallas neid niipalju
töötukassa mõttest ei saa küll aru
Arvel olijate hulgas on ka neid kes on seal ainult haigekassa kaardi pärast ja tööpuudust neil ei ole
Sest Lääne-Saare vald koosneb kolmest osavallast, seega on selle arvu taga kolme endise väiksema valla töötud.
Tasuta või soodsad väljaõppe võimalused? Kursused? Töötule mõeldud toetused?
Kuressaares on olukord ikka väga nigel, pole normaalseid rendiruume, ei hoonetega tööstusparki, ühesõnaga mitte midagi, et väikeettevõtlus saaks üldse tekkida.
Kui oled töötu ja tahad hakata midagi 0 arendama, siis seda teha on ikka väga-väga raske.
Just. Aru ma ei saa, miks rendihinnad on nii kõrged… Samas aga ruumid seisavad tühjalt..
seletan vastus ei anna vastust. Kolme valla töötute liitmisel tuleb liita ka kogu muu elanikkond.
Omavalitsused on erineva suurusega ja kui vaadata omavalitsuse elanike koguarvu, siis
Orissaares ja Leisis on töötuid 1,5% elanikkonnast. Kuressaares koguni 2% elanikkonnast, Lääne- Saares 1,7% elanikkonnast.
Mida lähemale linnale, seda suurem töötus? Mida suurem omavalitsus, seda suurem töötus?
Kokkuvõtteks lihtsalt see, et need kirjutises toodud numbrid on sama vajalikud, kui konservipurgi ümbermõõdu arvutamisel teada, et viiesajakolmas number peale Pii komakohta on 6.
ja väga rikkaks saada, saarlane saarlase naha üle kõrvade tõmbab
inimesi kes end töötuna arvele ei ole võtnud. Nii, et see arv on tegelikult palju suurem.