Keskkonnaameti hinnangul tuleb seakatku leviku tõkestamiseks alandada metssigade keskmist asustustihedust Eestis tasemini, mis Saaremaal tooks kaasa metssigade arvu kuuekordse vähenemise.
Keskkonnaamet saatis riiklikule loomatauditõrje komisjonile kinnitamiseks ettepaneku vähendada seoses sigade Aafrika katku (SAK) tõrjega metssigade keskmist asustustihedust kogu Eestis kolme aasta jooksul praeguselt viielt isendilt 1,5 isendile 1000 ha jahimaa kohta. Arvestades, et Saaremaal on 1000 ha jahimaa kohta praegu umbes üheksa metssiga, väheneks siinne metssigade populatsioon kuus korda.
Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv ütles, et sigade arvu vähendamise ettepanekus väljapakutud asustustiheduse aluseks on keskkonnaagentuuri ekspertarvamus, mis tugineb erinevate riikide uurimistulemustele. Ida-Virumaal, kus metssigade asustustihedus on juba praegu ettepanekus soovitatud tasemel, on seakatku levik olnud väga vaevaline.
“Hinnanguliselt on see selline asustustihedus, mille korral katku levik metssigade asurkonnas kas peatub täielikult või on oluliselt takistatud,” märkis Koitjärv, kelle sõnul tuleb metssigade asustustihedust hoida madalal kuni Eesti kuulutamiseni SAKi-vabaks.
Lisaks küttimismahu mitmekordistamisele tahab keskkonnaamet kuni jahihooaja lõpuni sisse viia korra, mille kohaselt peab jahipiirkonna kasutaja andma jahitunnistuse alusel oma kinnisasjal metssigu küttivale maaomanikule tasuta jahiloa. Vastava korra sisseviimiseks on samuti vaja riikliku loomatauditõrje komisjoni nõusolekut.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
ajada nii lolli juttu,et on 9 siga 1000ndel hektaril
Kunagi oli selline ütlus, et kui koerale muud süüa ei anna, võib see ka mulda süüa-võib, kuid ei söö. Tahaks loota, et see “võib väheneda”, ei kisu samasse kanti. Elas Saaremaa ilma sigadeta edukalt kuni kuuekümnedateni, miks ei võiks ta edasipidigi elada. Ei ole ühtegi looduslikku vajadust, mis ilma sigadeta kokku variseks. Jahimehed on ainukesed, kes vastu sõdivad, sest nende tapahimu jääks ühe artikli võrra rahuldamata.Hunti paneb murdma tühi kõht, kuid võin mürki võtta, et ükski jahimees ei vaata metsapoole koriseva kõhuga. Raha, mille eest on ostetud tulenuiad, varustus, tuusikud, saaks pikalt lahedalt ära elada.
oled ikka kaine ve
Minuga on lihtne kui oleksin vindine,magaksin kaineks, kuid tundub, et sina omi arusaamu, ei maga välja ka. See kehtib mõlemale eelmisele kommijale.Kui need searäbalad muudavad nulliks sinu aastatööd/tegemised, siis hakkad teisiti mõtlema.Eriti “nutikas” on soovitada sadadele hektaritele aiad ümber teha, kuid imestada pole siin millegi üle, sest inimõistusetusel pole piire.
Millal hirvedega sama tehaks – see liik teeb juba ammu sigadest olulisemalt suuremat kahju!
eks hakake siis jahimeesteks kui häda nii suur on. mis te vigisete?
SAAREMAA metssea ja hundivabaks.
O.A
PK
Tundub, et Saaremaa inimesed on nii loomavaenulikud, et hirm tuleb nahka!! Hunte Saaremaale 0, hirvi 0, metssigu 0, mis järgmiseks ? lööme kõik põdrad, kitsed, rebased, jänesed ja siis juba kassid ja koerad ka maha? siis kui metsades haigutab tühjus lähme naabri kallale, et oma tapajanu kustutada? ega ju tänapäeva inimene ometi ei oska loodusega käsikäes elada.
To: saarlane
“ega ju tänapäeva inimene ometi ei oska loodusega käsikäes elada”-oskab ja suurepäraselt, kuid see loodus ei tohi pähe istuda. Inimesed tegutsevad põldudel, loomad tegutsegu metsas, kuna on METSLOOMAD, nehui ronida inimaladele laamendama.
Minu meelest hakkas inimene siin maamunal laamenama.Kes oli enne? Ei saa metsloom rahu metsas,sööb metsa ,tuleb põllule jälle häda! Ainult kasuahned ei oska loodusega koos elada.Kõigil on õigus siin elada!
Lp.saarlased,kala hakkab ikka peast mädanema.