Kui praegu läheb rahvastikuregistri järgi näiteks Muhus elava inimese tulumaks koduvallale, siis edaspidi antaks osa tema tulumaksust hoopis omavalitsusele, kus on töötamise registri järgi tema töökoht. Nii näeb ette valitsuses plaanitav maksumuudatus.
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et haldusreformi uus katse on käima lükatud, seejuures lubadusega välja töötada omavalitsuste uus rahastamismudel. Haldusreformi kontseptsioonidokument annab aimu, milliste maksumuudatustega mõttemäng käib – üks ettepanek on siduda üksikisiku tulumaksu laekumine inimese kodukoha asemel töötamiskohaga.
Eelnõu järgi läheks “liikvele” 11% tulumaksust. Saare maakonna parema maksutuluga valdade hulka kuuluva Muhu valla elanikud said 2014. aastal töötasu üle Eesti 690 ettevõttest. Vallavanem Raido Liitmäe hinnangul töötavad väljaspool Muhu valda neist vähem kui pooled. Tema sõnul oleks sellisel muudatusel mõju nii Muhu vallale kui ka teistele maapiirkonna valdadele, kus iga sent arvel, kindlasti olemas. Samas nentis ta, et valla ametlik seisukoht on alles kujundamisel.
Rahandusministeeriumi KOV-ide finantsjuhtimise osakonna juht Sulev Liivik märkis, et tulumaksu puudutavate ettepanekute eesmärk on panna kohalikke omavalitsusi pingutama töökohtade loomiseks.
Pihtla vallavanem Jüri Saar ütles, et asjad on ikka veel täiesti ideetasandil ja seega on veel vara hakata võimalikke mõjusid hindama, kuid vallad, kus ettevõtjaid ei ole, kaotavad kindlasti.
“Teisalt, kui tead, et iga töötaja pealt tuleb eelarvesse lisamaksu, siis võib-olla see sunnib rohkem tegelema sellega, et töökohti tuleks juurde,” arvas Saar. Suur võitja oleks tema sõnul aga kindlasti Tallinn.
“Ma ei usu, et poliitikud seda nii väga igatsevad, pigem räägitakse ju ikka Eestimaa regionaalsest arengust ja anda Tallinnale veel lisaks rahalisi võimalusi juurde… Ma arvan, et see takistab reformi sellisel kujul tegemast,” ütles Jüri Saar.
Viis valda on tulumaksumiljonärid
Kui 2014. aastal laekus üle miljoni euro tulumaksu kolmele Saaremaa omavalitsusele, siis möödunud aastal juba viiele.
Kuressaarele laekus detsembris tulumaksu üle 734 000 euro ja aastaga üle 8,5 miljoni euro. 2014. aastal laekus Kuressaarele tulumaksu 8,18 miljonit.
Lääne-Saare vallale laekus detsembris 339 000 eurot tulumaksu, aasta peale kokku oli laekumisi 3,9 miljonit. Möödunud aastal 3,7 miljonit.
Kui Muhu ületas miljoni piiri ka eelmisel aastal, siis Orissaares ja Leisis jäi aastane laekumine 2014. aastal alla miljoni euro piiri.
Ainsana laekus aastases kokkuvõttes tulumaksu vähem Salme vallas, kus 2015. a oli laekumisi kokku 764 000 eurot ja 2014. aastal 813 000 eurot.
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus kohalikele omavalitsustele mullu tulumaksu 852,5 miljonit eurot, mis on 8,1 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Detsembris laekus kohalikele omavalitsustele tulumaksu 72,2 miljonit eurot, mis on 7,4 protsenti enam kui 2014. aastal samas kuus.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Enamus töötab ju OÜ-dena.
Sedasi nad tapavadki meie maaelu. Kindlalt edasi ja kodukulud alla, sotsiaalroos revääril.
Sisuliselt väga sarnane Reformierakonna kunagisele topeltsissekirjutise ideele.
Millega veel see idee sarnane on? No sama tulemuse annaks töötaja tulumaksu vähendamine ja ettevõtete maksustamine tööjõumaksuna sama palju — sisult täpselt sama asi aga ei “kõla” enam üldse oravate ettepaneku moodi.
Suurte segadust tekitab asjast arusaamist ka ajakirjanduse käitumine — kui kirjutatakse “Saaremaa palgast” või “saarlaste palgast”, siis pea kunagi pole kirjutisest võimalik aru saada, kas jutt on sellest palgast, mida maksavad Saaremaal registreeritud ettevõtted töötajaile või palgast, mida saavad Saaremaa sissekirjutist omavad inimesd ükskõik milliselt tööandjalt.
Pool aastat tagasi tõi Hiiumaa võrdluse ilusasti välja Hiiu Leht. Hiiumaa ettevõtetes makstav keskmine palk ja Hiimaal registreeritud elanike palk erines üle 200€!
Nii, jõustame siis selle tulumaksu jagamise elukoha ja töökoha vahel, siis Hiiumaa omavalitsuste tulubaas väheneb tohutult, sest hiidlaste “suur palk” on tingitud sellest, et paljud hiidlased töötavad “vöörsil”. Saaremaa oma ka, ja seda olenemata mitu omavalitsust saarel on.
Niisiis, millega see idee veel sarnaneb? Mina ei tea…
… aga see plaan on üheselt ääremaade ääremaastamine! Universumil on piirid, lollusel ei ole.
PS. Kuhu läheks näiteks Salme valla mehe, Meelis Juhandi, tulumaksust 11%? Kuressaare linnale või jaguneks võrdselt tema teenistuspiirkonna omavalitsuste vahel?
Miks nii keeruliseks ajada. Kui plaan maapiirkondade tühjenemist kiirendada, siis on ju lihtsam tulumaksu valdadele minevat osa lihtsalt vähendada, nii palju kui just vaja on.
Naljakas ju, et Tallinnas on võimul Keskerakond ja ülejäänud Eestis valitsus.
palgast 11% tulumaksust jääb Saaremaale. Kuid kuidas saab hakkama Kihelkonna vald, kui rikaste Vilsandi perekondade tulumaksust osa ära kaob? Ikka edasi tahavad omaette valda (või osavalda)?
Oled kindel, et PPA töötaja palgast makstavast tulumaksust see 11% kuidagi Saaremaale jääks?
PPA väikseim ametlik struktuuriüksus on prefektuur. Juhandi on Lääne prefektuuri töötaja. Kui see 11% ei lähe Tallinna, siis lähim koht, kuhu see minna saab, on Pärnu.
Või võtame lihtsama näite, jääme ainult äriettevõtete juurde – Saaremaa bussijuhid, tööandjateks mandrifirmad. Või sügisest kogu parvlaevaliikluse laevapered jne jne
Aga jääme siis Hiiumaa näite juurde.
Hiiu Lehe peatoimetaja Harda Roosna elab Hiiumaal, palka maksab talle aga OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, Kuressaare 93812.
Kas nüüd tuleb Kuressaarde (Saaremaale?) 11% Harda Roosna tulumaksust? (eeldusel, et pole jälle tegemist OÜütamisega)
aitab ääremaadelt raha ära võtmine ääremaid arendada?
pool Eesti elanikkonnast. Enamus ka töötab seal. Kas ikka vähe?
See ümberjaotus toimib sellisel juhul kui töökoha asukohaks loetakse töö tegemise tegelik asukoht mitte tööandja juriidiline aadress. Idee ise ei ole uus, samalaadne jaotus oli Eestis ka eelmise sajandi lõpukümnendil.
Juhul kui suudetakse reformida haldusterritoriaalne jaotus ja tekitada suurvallad, siis vajadus sellise ümberjaotuse järgi väheneb, kuid ei kao. Hetkel kehtiv fiktiivse elukoha järgne jaotus samuti ei toimi, sest motiveerib tekitama magalaid mitte töökohti. Kontrastsed näited on näiteks Viimsi vald mille elanikud väga suures osas töötavad Tallinnas ning Rae vald milles asuvate tööstusparkidesse tullakse massiliselt tööle Tallinnast. Kohaliku mikroskoopilise näitena võin tuua OÜ Alunaut asukohaga Pöide vallas. Töötajad on Orissaare, Laimjala, Valjala ja Muhu vallast. Pöide vallast on täpselt ÜKS töötaja. Veel aasta tagasi jäid aga Pöide vallale tühjad pihud, sest Pöidekaid oli tööl täpselt null.
Väärt,aga mõtestamapanev ettevõtmine!Ärge aga unustage,kui palju on neid,kes käivad tööl teispool Eesti riigipiiri.
nendega on lihtne, maksavad nii Soomele kui Eestile, hoolimata jutust, et topeltmaksustamist ei olevat.
No siis ju topetvõrrandi tasakaalustamine-kahe riigi vahel juba tulumaksu jagatakse,riigisisesega tehakse kohe algust.Kas poleks siis mõtekam ühepajatoit ühises potis valmis keeta ja siis karutli-,kapsa-,kaalika-,porgandi-,paprika- ja lihatoojatele laiali jagada?Loodan,et mu mõttest saadi aru,või on jälle “lihtne öelda,keeruline teostada?
Omamoodi öige ka, üks omavalitsus teeb töökohtade loomiseks suuri pingutusi ja väljaminekuid, tulu(maks) läheb aga mujale.
Paluks kas Liisi võiks teisi ka õpetada, milliseid suuri pingutusi ja väljaminekuid oleks vaja teha, et tekiks töökohti.
PS. “Tuli” täpselt ajakohane näide PPA süsteemi kohta — http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=73362183
Saaremaa “Juhandi” saab täpselt saama töö eest 250€ vähem palka, kui Rakvere “Juhandi” ainult selle pärast, et esimene töötab Lääne Prefektuuris ja teine Ida prefektuuris.
(palgavahe kompenseeritakse aumärkide ja tänukirjadega ;) )
Tundub, et selle uue seadusega üritatakse tallata jalge alla kõik need omavalitsused, kes pole nõus suure ühisvallaga.Väga suur osa inimesi käib tööl küll samas maakonnas, kuid väljaspool oma valla piire. Kui üks suur vald, jääb raha ikkagi oma vallale. Kui väike, siis läheb see vallast välja. Kuidagi tuleb ju valdade iseseisvustahet öönestada ja eks selleks igasugu jaburdusi läbi suruda tahetaksegi.
ma ei saa üldse aru miks ma seda tulumaksu maksan,vald ei tee midagi minu heaks-teed on olematud,lumega hangedes,teenin ainult vallas lebotajatele head palka
Vaene vald. Aga midagi ikka teeb. Vallateenused on peaaegu kõik sellised asjad mida ei märka ega ei tunne kui nad olemas on. Ja mida märkad kui nad puudu on või väga halvasti tehtud.
Leida on ka Laimjalast või?
Kuule tuttava tunde leida, sinu ip kõigile ju näha ja eks mine küsi nüüd isikuna juba otse kui mure.Kommide osas ju nüüd uuest aastast saatja näha kui oskad natuke kommijat vaadata.
+++++!
oli mul illustratiivne näide. Kui on üks omavalitsus ning pole enam väikesi valdu, siis pole vahet kas elad kihelkonnas (vallas) ja tööl käid linnas. Raha jääb Saaremaale.