
MIDA TOOB TULEVIK TAASTUSRAVIOSAKONNALE? Teist päeva Kuressaare haigla juhina töötav Märt Kõlli ei osanud eile seda veel öelda. Fotol ka õde Liivi Niitvägi.
RAUL VINNI
Haigekassa kavatseb Kuressaare haiglas rahastada senisest vähem ambulatoorse eriarstiabi ravijuhtusid, statsionaarse taastusravi mahtu vähendada aga poole võrra.
Kui esimeseks poolaastaks olulisi muudatusi senises lepingumahus ette näha ei ole, siis teisel poolaastal on planeeritud ambulatoorse eriarstiabi – neuroloogia, pulmonoloogia, reumatoloogia – juhtude vähendamine. “Statsionaarses taastusravis on aga planeeritud pool teenuse mahust üle viia kõrgema etapi haiglasse,” ütles Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis.
SA Kuressaare Haigla juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul tähendab see teise poolaasta statsionaarse taastusravi mahu vähenemist 46 ravijuhu võrra.
Küsimusele, kas see, kui Kuressaare haiglast saaks statsionaarset taastusravi poolsada inimest vähem, oleks suur löök haiglale ja maakonna elanikkonnale, vastas Kõlli: “See on tõesti ebameeldiv, aga ärgem nii väga kiirustagem – need otsused ei ole veel lõplikud.”
Marje Nelis lausus, et lepingumahu muudatuste kohta ta midagi konkreetsemat öelda siiski ei saa. “Läbirääkimised käivad. Õendusabi ja haiguste ennetuse pakkumus tuleb käesoleva aasta alguses,” ütles Nelis. Ka Kõlli hinnangul on kavandatavatest muudatustest ja nende mõjudest alles vara rääkida.
Märt Kõlli rõhutas, et leping haigekassaga ei ole alla kirjutatud ning on veel vara kommenteerida võimalikke muudatusi haigla töös. “Ka seda, kuskohas oleks ravijuhtude vähenemised haiglale kõige letaalsemad. Kindlasti räägime haigekassaga läbi, et asi läheks teistmoodi, kui nemad seda praegu näevad.”
Haigla nõukogu esimehe Reet Tuisu hinnangul on haigekassa lepingupakkumusega seonduv praegu alles toores teema ja kommenteerida saab alles pärast jaanuari teises pooles toimuvat nõukogu koosolekut.
Linnapea Madis Kallase sõnul pole ta veel jõudnud end haigekassa lepingupakkumuse detailidega kurssi viia. Siiski leiab ta, et Kuressaare haiglat ei tohiks teiste üldhaiglatega päris ühele pulgale seada. “Merelise asukoha tõttu ei saa me igal kellaajal mandrile arsti juurde minna ning sõit sinna on oluliselt kulukam ja keerulisem.”
Maavanem Kaido Kaasik oli haigekassa plaane kommenteerides linnapeast sõnakam. “Eks sellise poliitika eesmärk võib-olla ongi äärealadel elu vaikselt välja suretada,” leidis Kaasik. “Haigekassa on ju varemgi rahastamist vähendanud – paar aastat tagasi päevakirurgia puhul seoses Hanvari kliinikuga,” lisas ta.
Kaasiku sõnul püüdis maavalitsus tollal haigekassaga sel teemal läbi rääkida, ent tulutult. “Tookord, kui seoses päevaravi mahu vähendamisega haigekassale kirjutasime, saadeti meid sõna otseses mõttes pikalt. Soovitati: minge kohtusse ja kuulake, mis teile seal räägitakse.”
Kaasiku hinnangul polnud ka siiani järjekordade tõttu eriarsti juurde pääseda just lihtne.
“Ise ootasin silmaarsti juurde pääsemiseks järjekorras kolm kuud,” tõi ta näite. “Arstidel tegelikult aega ju oleks, aga asi on rahastamises. Mul on mulje jäänud, et nuumatakse pealinna ja Tartu haiglaid, ülejäänud jäävad aga vaeslapse ossa.”
Maavanem Kaasik tõdes, et saartelt mandrile arsti juurde minna on saarte elanikele tülikas ja kulukas ettevõtmine. “Ega see ole nii nagu Raplas või Paides, et käin korraks supsti Tallinnas ära!”
Loe ka maavanemate pöördumist https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/01/06/avalik-kiri-arge-suurendage-aaremaastumist/
ja juhtkirja https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/01/06/juhtkiri-ole-terve/
Mina ootasin silmaarstile vastuvõttu 13 kuud, siis helistati ja öeldi, et üks inimene ei saa temale määratud ajal tulla ja nii saingi järjekorras vahele. Muidu ehk oleks pidanud 10 aastat ootama.
Elame “müstilisel” maal, no komment!!!
Ma ei mõista,miks neid ruume siis niipalju remonditakse kui neid hiljem ei saa kasutada Kas raha läheb kõik sinna sisse.Haigla koridorid on ju täitsa tühjad ja ka osaliselt palatid.Ainuke koht kus oli palju haiged olid taastusravis ja protseduurides.
Minu meelest on see Eesti Vabariigi arstinduse süsteem täitsa peeeees. See ei ole ju normaalne, et saartelt hakatakse oma hädadega Tallinna sõitma, siis on tõesti nii, et sure parem maha ja rahu majas. Kogu aeg poliitikud räägivad laia suuga, et maaelu tuleb kaitsta ja arendada, aga tegudes see küll ei väljendu.Kahju inimestest, kellel on tervisega probleeme, kohest abi on raske saada ja see ei ole normaalne elu. Tore, et noored siit riigist lahkuvad, sest tulevikku ju pole.
Haigekassa peaks sõidukulud kompenseerima,siis oleks tõesti asjal mõtet.Arstil käiguks kulub 8 tundi päevas,mitu tundi bussisõitu Tallinnasse ja tagasi, haigele inimesele mõjub see tõesti värskendavalt ja on oluline ravi osa.
“Kogu aeg poliitikud räägivad laia suuga, et maaelu tuleb kaitsta ja arendada, aga tegudes see küll ei väljendu.”
¿ ongi selles, mis on “maaelu” ja kui on selgus, millest poliitikud tegelikult räägivad, siis on arusaadav ka, miks see tegudes ei väljendu.
Mis on “maaelu”? Sellest võibki keerutama jääda aga “poliitiliselt” on asi väga lihtne. Põllumajandusministeeriumist sai Maaeluministeerium, kas sisuliselt midagi muutus?
§ 5. Ministeeriumi valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. — sama jutt Põllumajandusministeeriumil ja nüüdsel Maaeluministeeriumil
Kui uurida, millised on maaelu tulevikuväljavaated, siis “poliitilistest” suunistest saab aimu näiteks http://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020
Nägu näete, “poliitiliselt” ei ole maaelu ja arstiabi kättesaadavus mitte kuidagi seotud. Põllumajandusministeeriumi ümbernimetamine Maaeluministeeriumiks on 100% inimeste lollitamine — vat seda poliitikud oskavad ja kes hätta jääb, saab abi suhtekorraldajatelt/spindoktoritelt, keda koolutatakse mitmes Eesti ülikoolis maksumaksja raha eest.
Eesti maaelupoliitika oli teemaks ka 2015 aasta arvamusfestivalil. Arvamusfestival täitis järjekordselt oma suhtekorraldusliku eesmärgi — inimesed said suu tühjaks rääkida ja saab vanamoodi edasi minna.
Ei saa aru, kuidas siis asi mõtekam oleks, kui HK sõidu kompenseeriks?
Sõites Tln. või Tartu arstide manu kulub terve päev ja teine takkaotsa, kompenseerigu sõidud või mitte.
Mina ootasin ka natuke vähem, 12 kuud, sain siis arstile aga kasu pole sllest olnud, saadeti Tallinna, jälle ootasin, käisin seal ära, anti uus aeg, jälle tuleb Tallinna minna. Nii see asi käib.
Aga kuhu üldiselt üldse riigi raha läheb?
Kuhu meie ühiskond nii välja jõuab!?Mina jõudsin pooliku tööinimesini.Olen ise süüdi,et lehmade käest sarvedega,või jalaga sain,ehk nende vahel muljuda sain-TÖÖOHUTUS-tööõnnetus heidab varju ju seaduste järgi tööandjale…Sõin valuvaigisteid ja tegin tööd edasi.Taastusravis meite linnas putitasid sealsed noorikud mind tõesti hoolega.Seal sain aru,et oleksin oma selja peale ammu mõtlema….nüüd ma ainult mõtlema imselt jäängi,las nooremad tohterdavad endid,neil pikk tööelu veel ees.Ehk pääsevad meite oma haiglasse,ega pole vaja mandrile arstide juurde minna,kurb,et meist peavad rahajumala kummardajad saama!
Aga see-eest on hästitasustatud nõukogud nii haigekassa kui haiglate eesotsas.
Paraku on “valitsejate” viljaka töö tulemus, et rahvastik vananeb ja kahaneb – vaestelt pole midagi võtta ja neilt kel on ei või võtta.
Pange parem aegsasti koht kalmistule kinni.
Eeee…Kuressaare on terviselinn…Kellele? Kohalikele küll mitte.
Haigla juhid peaks siinkohal ka oma tagumiku soojas hoidmise asemel rohkem pealinna lollidele otsustele hambaid näitama ja võitlema, mitte käsi laiutades halama.
Vastu tuleb sellisele totrusele hakata!
Kui teenust ei saa, siis pole vaja ka ju maksta?
Haigekassa keerab iga aasta kraane aina koomale aga meie maksame makse ikka samamoodi. Pangu siis see asutus kinni ja ärgu EMTA oodaku meilt maksude laekumist. Jääb raha meile kätte ja kellel veel jaksu on saab endale hea õnne korral ravi lubada.
Toetan seda mõtet! Lisaks Jõulutunnelile tuleb korraldada ka Jaanitunnel. Võib-olla veel vastlapäeva-, mihklipäeva- või veelgi parem igal kuul oma tunnel. Ikka puuduva raha kokku kerjamiseks!
Ma armastan sind,TT!
Nüüd saaksid oma palga väljateenida maavanem, linnapea ja haigla nõukogu ja juhid. Ilmselt aga saadetakse nad jälle järjekorras või korraga sinnakohta nagu maavanem oma eelmise aasta tööd hindas. Ei saa olla tõsi, kui ikkagi argumenteeritult asi põhjendada, et siis positiivset tulemust ei saa. Teg. põhjus on selles, et riigi planeeritud maksutulu (autod) ei laeku ja nüüd on korraldus leida puuduv osa. Ja meil mksud ei tõuse, saarlaste haiglareisid Tallinna on ju puhtalt sotsmaksu tõus, varjatud.
Kas haigla ja arstid ei peaks ikka nii palju tohterdama kui haigetel vaja ja haigekassa siis nii palju ka maksma. Kuidas saab lihtsalt otsustada, et sel aastal poole vähem?
tõepoolest “metsas” on see meie meditsiin
visiiditasu tuleks kaotada !
kuna iga töötasu eurolt maksab töötegija ravikindlustust, siis sellest rahast peab piisama !
väga kaval mõte oli see kehtestada,
lihtsalt arvesta palju neid arsti juures käib ja korruta 5-ga
Ei ole Saaremaal neid julgeid, kes suudaksid Saarlaste heaolu eest seista ja vajadusel võidelda!
Niisama jutumehi on aga küllaga, üks targem kui teine!
Minu soovitus, enne kui hilja pole, siit närtsivalt saarelt mandrile kolida, seal meditsiin tasemel, mida siin kunagi ei saavutata!
Kuhu läheb või?
Pensionid vajavad tõstmist, õpetajad tahavad rohkem palka, sotsiaaltoetusi tuleb tõsta jne jne.
Ülalpeetavate arv kasvab pidevalt, maksumaksjate arv väheneb. Sellises olukorras polegi eriti midagi muud teha, kui vähenevat raha hulka labaselt ühest sahtlist teise tõsta ja tasakaalu otsida.
arvata, miks haigekassa vähendab rahastamist. Lihtsalt suuremas haiglas (näit. PERH) on kordades suurem kompetents kui siin perifeerias. Ja seal on kaasaegne, Euroopa tasemel diagnostika aparatuur. Mõni tohter meil siin ravib patsienti samamoodi kui peale diplomi saamist kolm-nelikümmend aastat tagasi, pärast saarele suunamist.
Miks need koridorid peaksid täis olema ja mida või keda? Osakondades on palatid igatahes küll patsiente täis,vahel on tunne,et peab kaks haiget ühte voodisse panema.
Haigekassa võiks ju nt hüvitada arsti juurde saamise transpordikulud, siis võiks pm käia küll Tartus või Tallinnas arstil.
lisaks peab HK siis hüvitama arstilkäimise aja vähemalt keskmise palga ulatuses.
Valitsust juhib 15a järjest rehvipartei ja valitakse ikka ja jälle tagasi – kas inimesed on tõesti nii rumalad või pole need valimised ikkagi ausad?