Ah, praegu on ju imeaeg!

KÜSI JA SAAD VASTUSE! Tagumises reas (vasakult) Helena Au, Liisi Paomees, Lisandra Vipp, Käti Õunpuu, Johanna Kirr. Teises reas Anni-Mari Puhv, Sander Sannik, Grete Kald, Triinu Paomees, Isabel Sannik, Keiri Kiil. Esimeses reas Jass Puhv, Robin Rüütel ja Artur Kirr. RAUL VINNI

KÜSI JA SAAD VASTUSE! Tagumises reas (vasakult) Helena Au, Liisi Paomees, Lisandra Vipp, Käti Õunpuu, Johanna Kirr. Teises reas Anni-Mari Puhv, Sander Sannik, Grete Kald, Triinu Paomees, Isabel Sannik, Keiri Kiil. Esimeses reas Jass Puhv, Robin Rüütel ja Artur Kirr.
RAUL VINNI

Kuidas tuleb uus aasta ja millest tunneb ära, et pühad lõpuks läbi on, teavad rääkida Valjala lasteaia väikesed tarkpead. Need nutikad lapsed on kui pesueht entsüklopeediad – mitte ükski küsimus ei jää vastuseta*.

Räägime natuke sellest, mis need jõulud on ja mida tähendab, kui öeldakse, et aasta hakkab lõppema.

Mina tean, kuidas uus aasta hakkab tulema.

No kuidas ta siis tuleb?

Niimoodi, et ta tuleb talvel ja siis lastakse ilutulestikku.

– Aga mina tean, et meil on juba kuusk.

– Aga meil on juba piparkoogid tehtud.

– Meil juba järgmised piparkoogid!

– Ja meil suss akna peale pandud.

Suss ka akna peal? Mille jaoks see seal on?

Sest et päkapikud toovad komme.

– Mina sain täna Rafaellot.

– Kui sussi poleks, siis ei saaks päkapikk kommi üldsegi kuskile panna.

– Mina tean, millal kuusk toodakse.

Millal ta siis tuuakse?

– Siis, kui on kahekümne neljas.

Aga millepärast kuusk tuppa tuuakse?

– Selle pärast, et kingitusi saaks.

– Et jõuluvana paneks asju kuuse alla.

Kas kuuseta üldse ei saa kuidagi?

– Ei.

– Nii saab ka, et jõuluvana tuleb ja annab lihtsalt kingitused kätte.

– Ei, luuletust peab enne lugema.

Miks peab?

– Sest kui kingitust tahad, siis peab.

Kui luuletust ei tea, mis siis saab?

– Siis ei saa pakki.

– Siis tuleb laulu teha.

Aga kui laulu ka ei tea?

– Siis saab luuletuse teha.

Kas teil on kõik luuletused kenasti peas?

– Mul on luuletus.

– Mina ei tea üldse, miks jõuluvana kogu aeg nii kiiresti toob asju.

Kuidas kiiresti?

– Ma ei tea.

– Põhjapõtradega vist.

– Põhjapõdrad lihtsalt ongi kiired.

Kuskohast see jõuluvana tuleb oma põhjapõtradega?

– Põhjamaalt.

– Lapimaalt.  Metsast.

– Ei, Sander ütles, et Lapimaalt ja mina ütlesin, et Põhjamaalt.

– Lapimaa on hoopis üks teine riik.

Mis riik see on?

– Mingi Soome või mingi riik.

Aga mis koht see Põhjamaa selline on?

– Seal on hästi palju lund.

– Mina olen käinud seal! Seal hästi kõvasti tuiskab. Sinna pole lihtne minna, seal võib jääda lumevangi.

Milline see Lapimaa on, lapiline või?

– Ei ole.

– Lapiline on kinnas.

– Põdramaaline.

Kellega jõuluvana seal maal elab?

– Päkapikkudega.

– Põdraga.

– Jõekarusid on seal.

– Pingviinid ka.

Mis ta teeb seal tavaliselt?

– Pakib kingitusi.

– Ehitab kingitusi.

Kuidas ta neid ehitab?

– Tal on üks tehas.

– Päkapikud teevad seal asju.

– Aga mul on luuletus: Päkapikk on väike mees, kõnnib üksi sambla sees, habe pikk ja habe lai, tahan teha talle pai.

– Ma tean ka seda luuletust.

– Mul on küll teine luuletus: Päkapikk, kas sa tead, mul on sussid akna peal, sinna sisse, päkapikk, tood ühe kommi, iga hommik.

Mis te arvate, kas päkapikud on poisid või tüdrukud?

– Poisid.

Aga miks tüdrukud ei või päkapikud olla?

– Mõlemad võivad olla. Tüdrukud ja poisid.

Kas päkapikkudest saavad jõuluvanad, kui nad suureks kasvavad?

– Ei saa, jõuluvana on ainult üks.

Aga kust siis jõuluvanad tulevad, nad peavad ju ka kunagi väikesed olema?

– Ei pea.

– Kui ta väike oleks, siis me ei näekski teda.

– Jah, siis ta ei jaksaks kinke vedada.

– Ja siis ta ei jaksaks põhjapõtradega ratsutada.

– Siis ta ei jaksaks üldse midagi.

Kui suur päkapikk on?

– No nii suur.

Mis teile sussi sisse toodud on sel aastal?

– Mulle toodi hästi tillukene jõuluvana.

– Aga äkki nad toovad mitmekesi asju. Nad ju teevad kingitusi ka mitmekesi.

Kuidas nad üldse teavad, mida teile tuua?

– Sest me kirjutame neile.

– Päkapikud toovad kirja ära.

Kas päkapikud sõidavad saaniga?

– Ei.

– Ma arvan, et jaa.

– Nad kõnnivad.

– Jõuluvana sõidab saaniga.

Mis saab, kui põdrad ära väsivad, kas saanil on mootor ka?

– Ei ole.

– Tema põdrad on lendavad.

– Neil on mingi võluasi, millega lennata.

– Mina tean, et päkapikkudel on võlumütsid.

– Ah, praegu on ju imeaeg!

– Mina olen ühekorra päkapikku näinud…

Tõsi ka, kus sa nägid teda?

– Ma ei jää õhtuti kenasti magama, sest ma tahan päkapikke näha.

– Öösel neid võib vist näha.

– Igasuguseid päkapikke on olemas.

Sa oled siis erinevaid näinud?

– Jaa. Nendel on tuttmütsid, nii et tutt on hästi kõrgel püsti. Tutt teeb neid nii suureks.

– Mina jällegi olen ise käinud päkapikku mängimas külarahvale.

– Mina tean sellist asja, et kui sa jalgrattaga sõitmas käid, siis peab alati natukene vett kaasas olema.

Miks?

– Sest sa sõidad ju jalgrattaga.

Kuidas päkapikud siis liiguvad, kui õues torm on?

– Siis nad tulevad ja toovad alles hommikul asju. Minul on nii juhtunud.

– Kui päkapikk enam ise ei jaksa, siis kutsub ta põdrad välja. Need panevad sarvede vahele kingituse ja viivad siis minema.

Kui vana päkapikk on?

– 20-aastane.

– Kuus vast ikka.

Aga miks tal siis habe on, kui ta kuueaastane on?

– Ei, siis ta on ikka 20.

Mina näiteks arvan, et päkapikud söövad ainult piparkooke.

– Söövad kõike ikka.

– Mina söön krõbinaid.

– Päkapikud joovad piima ka.

– Liiva või?

– Piima!

– Nüüd on nii palju nalja!

Kuulge, aga kuidas te teate, et ühel hetkel ongi jõulud läbi?

– Siis tuleb kevad lihtsalt.

– Päkapikud ei käi siis enam.

– Lumi sulab siis ära.

Kohe pärast jõule?

– Jaa.

Aga kui lund ei olegi maas, kas siis ei ole jõule ka?

– Ei ole.

– Siis tuleb lihtsalt jõuluvana.

*Valjala lastega käisid ühel jõulude-eelsel nädalal juttu puhumas Kertu Kalmus ja Raul Vinni

 

Print Friendly, PDF & Email