2015 – töine ja kordaläinud aasta

2015 oli kiire, ent õnnestunud aasta, tõdevad meie tänase lehenumbri esiküljekangelased Indrek Tiitson, Tõnu Sepp ja Heiki Hanso. Küsisime meestelt, mis lõppeval aastal nende jaoks kõige olulisem oli ja mida ootavad nad uuelt aastalt.

TÕNU SEPP

Tõnu Sepp, projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” juht:

Aasta oli väga töine. Kõige olulisem oli muidugi see, et saime oma projekti edukalt lõpule viia. Palju asju vajaks muidugi veel tegemist, täiendamist ja parandamist, aga eks me tegutsesime oma piiratud võimaluste raames. Üldjoontes võib siiski rahule jääda. Kõik, mis tegime, oli hädavajalik töö, midagi ei saa kõrvale jätta või teistest kõrgemale tõsta. Müürid vajasid tegemist, et need paigal püsiksid. Teisalt – uurimistööde maht ja tulemus oli selline, mis teeb heameelt. Selle projekti raames on ajalugu suudetud oluliselt detailsemalt välja selgitada ja ka kirja panna.

Suuri üllatusi nende tööde käigus minu jaoks otseselt ei ilmnenud. Kindluse ajaloo plaani pealt detaile küll, seda muidugi.

Kindluse arendamiseks raha esialgu juurde tulemas ei ole. Ootame ja vaatame, mis edasi saab. Finantseerimisvajadus on muuseumil väga suur, küsimus pole ju ainult vallides või bastionaalses vööndis, vaid ka kindluse hoones. Linnuse kõige olulisem osa vajab päris põhjalikku remonti, sealsed näitused pärinevad möödunud sajandi kaheksakümnendate keskpaigast. Tööd oleks teha väga palju, aga raha kahjuks ei ole.

Seda, mis uus aasta kaasa toob, praegu veel ei tea. Eks see paista.

TIITSON

Indrek Tiitson, Eesti aasta küla tiitli pälvinud Leedri külavanem:

Lõppev aasta möödus tormiliselt. Selle, mida me tahtsime ja millele oma lootused panime – Eesti aasta küla tiitel –, me ka saavutasime. Veebruaris saab meil aasta täis sellest, kui otsustasime konkursil osaleda. Läksime konkursile ikka võidumõtetega: kui juba minna, siis võitma.

Vaatamata sellele, et keegi muidugi konkursi pärast maja üle värvima ei hakanud ja midagi väga erilist ei tehtud, oli ettevalmistuste aeg ikkagi hästi kiire. Kõige suuremad ettevalmistused käisid televisiooni jaoks, paar nädalat oli päris kena tamp. Pärast tegime väikese jaanipeo, kuna kõigil oli kergelt toss väljas.

Tiitli saamisest saadik on meie küla käinud uudistamas väga palju võõraid inimesi. Neid, kes tahavad külla tulla, jagub ka uude kevadesse ja suvesse.

Küla igapäevaelu see tiitel eriti muutnud ei ole. Elanikke ega suvitajaid meile juurde tulnud ka pole – asi on selles, et meil ei ole neid kuhugi panna. Meil ei ole tühje talusid, mida müüa-osta.

Võrreldes lõppeva aastaga tuleb uus kindlasti rahulikum. Muidugi, väikesed plaanid juba on – näiteks lastele on ju igal suvel üritusi tehtud. Veebruaris toimub külakoosolek, kus arutame suvehooaja üle – mis me teha tahame ja mis sellest välja võiks tulla.

HEIKI HANSO

Heiki Hanso, Orissaare staadionitamme kampaania ja Väikese väina tammi avade rajamise eest võitleja:

Tundsin sel number viiega lõppeval aastal erilist kordaminekut kõigis asjades, mis ette võtsin. Minu jaoks oli see aasta täis eneseteostust, õnnetunnet ja rõõmu saavutuste üle. Juba aasta alguses toimunud suplusüritus “Karsumm” andis väga kõva positiivse energia. Euroopa aasta puu konkurss ja selle võit oli väga tähtis kogemus.

Mul on hea meel, et staadionil kasvava tamme pärast käib Orissaares nüüd varasemast palju rohkem inimesi – seda puud vaatamas ja isegi kallistamas. Eks sellele aita kaasa ka silt, mille vallavalitsus väinatammile paigutada lasi.

Usun, et aasta puu tiitel on Orissaare elu üsna palju muutnud. Orissaare areng, et seal oleks rohkem inimesi ja loodaks töökohti, on ka minu oma südamesoov – soovin ju kunagi sinnakanti elama asuda.

Kavatsen uuel aastal jätkata võitlust selle nimel, et Väikese väina tamm saaks avad. Praegu paistab, et see töö – saada inimesed selles suunas aktiivselt tegutsema ja kaasa mõtlema – on keerulisem ja raskem, kui oleksin julgenud arvata. Asi edeneb eestlasliku tempoga ja pigem valitsevad pessimistlikud hoiakud. Ma ei mõista, miks, on ju need avad kõigile kasulikud. Kui neid avasid ei tule, uputab meri ühel päeval pool Orissaaret ära. Inimesed ei suuda keskkonnaprotsesside tõsidust ehk aduda.

Kuigi aasta on olnud kiire ja tegemisi täis, olen selgusele jõudnud mõneski olulises asjas, mida ma oma elus teha tahan ja mida mitte. On asju, millega olen tegelenud ehk liiga aktiivselt. Olen end mässinud igasugustesse aktsioonidesse ja võtnud endale igasugu kohustusi, mille tõttu on mu oma elu üles ehitamata. Pole ma jõudnud peret luua ega ole mul veel oma kodugi.

Ehk ei peaks ma enam vabatahtlikku tööd prioriteediks seadma, vaid esmalt tuleks mõelda omaenda tuleviku peale. Nagu juba ütlesin, soovin end rohkem Saaremaaga siduda. Lähema viie aasta perspektiivis näen end elamas pigem Saaremaal, Orissaare või Pöide kandis, kui Tallinnas.

Print Friendly, PDF & Email