
VALMIS AITAMA 24/7: Vabatahtlikud päästjad Enn Kiil (vasakul) ja Taavi Mägi seni päris liiklusõnnetustele veel reageerinud ei ole.
TAMBET ALLIK
Kaheksa Pihtla vabatahtlikku pritsumeest läbis novembris-detsembris liiklusõnnetusele reageerimise koolituse.
Kursuse läbi teinud Enn Kiil ütles, et suurem osa kursusest oli praktiline. “Tunnis istumist oli väga vähe, suurem osa oli praktiline õppus,” selgitas Kiil Kuressaares koolitusel toimunut.
Pihtla vabatahtlike kuu aega tagasi Saku meestelt saadud “uue vana” (1986. aasta) päästeauto peal on nüüd hüdraulilised lõikeriistad ja tungraud. Varustuse hulka kuulub veel lahtikäiv kühvel-kanderaam, mida saab inimest liigutamata kannatanu alla paigutada. Masina kabiinis olevas meditsiinikotis tavapäraseid ravimeid siiski ei ole. Kott sisaldab sidemeid ja kaelatuge.
Vabatahtlik päästja Taavi Mägi lisas, et meditsiinialaseid teadmisi on nad ka varem omandanud. Seekord saadi juurde uusi praktilisi teadmisi, näiteks kuidas inimene avarii läbi teinud autost turvaliselt välja tuua. Õnnetusele reageerimiseks peab meeskonnas olema vähemalt kolm koolituse läbinud meeskonnaliiget. Reageeritakse põhimõttel, et ühe õnnetuses osalenud sõiduki kohta oleks üks päästeauto. Otsused, kuidas toimida, võetakse vastu ühiselt.
Seni nad ühelgi päris liiklusõnnetusel veel kohapeal käinud pole. “Häirekeskus saatis meid ühele päästesündmusele, aga meil oli just koolitus käimas, pidime seetõttu loobuma,” nentis Mägi.
Lõppevast aastast olid nende jaoks meeldejäävamad õnnetused Kudjape tööstushoone ja Aste korrusmaja põleng. Valmis ollakse 24/7. Vähemalt kolm kuni viis meest on ka suurte pühade ajal telefoni ligi, kinnitasid vabatahtlikud päästjad.
Enne neid oli selline võimekus maakonnas vaid Leisi vabatahtlikel päästjatel. “Lääne regioonis on ainult kolm vabatahtlikku komandot, kellel selline pädevus juba olemas. Lisaks Leisile ja Pihtlale ka Järva-Jaani vabatahtlikel,” ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Katariina Vaabel.
Leisi vabatahtliku päästekomando eestkõneleja Peeter Rumm täpsustas, et nende komandosse kuulub mitmeid riiklikke päästjaid, kellel vastav pädevus olemas. “Kokku on meil vähemalt viisteist vastava võimekusega meest, kuid tegemist on kaheosalise koolitusega. Osal on läbitud vaid esimene aste,” täpsustas ta.
Nende autol on peal hüdraulilised päästevahendid, meditsiinikott ja turvapadjad. Leisi vabatahtlikud on ka tegelikult avariidele reageerinud, kuid tegu on olnud kergemate juhtumitega. “Midagi hullu pole seni olnud,” ütles Peeter Rumm.
kas meil Riiki enam ei olegi,mida te ullikesed tõmblete
riik ju koolitabki!
Kuidas siis ikkagi nii, et riik annab oma põhifunktsioonid üle vabatahtlikkele? Me kõik maksame makse ning üha enam jagunevad kulud ebaühtlaselt. Loomulikult võib väita, et Pihtla vallas on ka maksutulud väiksed ning seega ei saa riik sinna ka kulutusi teha ning seepärast on vaja kutsuda ellu vabatahtlikkuse alusel tegutsejad. Sellisel juhul tuleks aga neis piirkondades vähendada ka maksude suurust.
Taavi Rõivas võib küll öelda, et hetkel ei ole Eestis suuri muudatusi vaja teha ning käib “peenhäälestus”, kuid kas siis see ongi häälestus, kui maksutulud selgelt keskustesse suunatakse? No suunake siis, kui muud lahendust ei näe, kuid vähendage siis ääremaal maksude määra.
Järgnev ei käi otseselt Pihtla omade kohta, vaid üldiselt.
Sellised vabatahtlikud, kes võtavad endale järjest rohkem kohustusi, saevad oksa millel seisab kutseline pääste. Kahju, et need mehed sellest ise aru ei taha saada. Pange tähele! Küll tuleb jälle aeg, mil Tallinnas vaadatakse: oo, seal Saaremaal nii palju “tublisid” vabatahtlikke. Milleks meile seal 3 riiklikku komandot, paneme näiteks ühe veel kinni. Küll nad hakkama saavad.
Mille põhjal sa väidad et maksutulud väikesed Pihtla vallas?
Vaata ikka mujal maailmas ka ringi enne kui selliseid mõtteid mõtlema ja lausa välja ütlema hakkad. Vabatahtlikud on täiendav ressurss mitte asendav. Meil on seda vabatahtlikku tegevust alles väga vähe, võrdle Põhjamaadega näiteks. Kas Põhjamaades on kutseliste olukord sant? Seal ju vabatahtlikke 1000 inimese kohta kordi ja kordi rohkem kui Eestis kunagi üldse olnud. Eestlastel on veel väga pikk tee minna sama tasemeni, aga paanikaosakond juba hirmul.
“tõde” kirjutises ei ole tegemist paanikaosakonnaga vaid just silmaklappideta selge arusam asjast.
“Võrdlus Põhjamaadega” on ilusasti välja toodud dokumendi “Riiklikud suunad vabatahtliku pääste arengus 2013-2016” Lisas 3: Välisriikide vabatahtluse mudelite analüüs.
Eestis on sisejulgeoleku “vabatahtlikus” keeratud täiesti pea peale. Eesti ei liigu riiklikult mitte põhjamaade poole vaid kaugeneb põhjamaadest. Mõned aastad tagasi oli üks väga huvitav Sisekaitseakadeemia lõputöö, mis tõestas, et iga 2,6 (või oli see 2,8, peast ei mäleta) abipolitseiniku tekkega kaotab töö üks kutseline politseinik ja siseturvalisus sellega kahaneb, mitte ei suurene. Lõputöö salastati veerand sajandiks.
Pihtla mehed ja ka Leisi mehed on aga antud olukorras tublid.
nüüd lubatakse süldipidudele ka vabatahtlikud
Volli, sina ära ka loe mingeid väljamõeldud salastatud lõputöid vaid kasuta iseseisvalt internetti ja vaata kuidas asjad antud ajahetkel Põhjamaades on ja toimivad ning kuidas ja mil viisil selleni on jõutud. Seejärel avalda kohe täitsa oma pead mitte mingit olematut salastatud lõputööd kasutades arvamust kas meie päästjad ja politseinikud on samaväärseid töö- ja palgatingimusi väärt või virelegu edasi. Lõputöid aga salastatakse tõesti kõikides kõrgkoolides juhul kui nad sisaldavad mingi organisatsiooni või ettevõtte poolt antud andmeid mida andmete andja ei soovi avalikuks kasutuseks lubada.
Mulle meeldib vabatahtlike ettevõtmine kuid olen veendunud et avarii korral suudavad nad anda esmaabi,kaela tuge ka alati ei saa paigaldada. Loodetavasti ei hakka nad enamat üritama. Avariis abistamine nõuab anatoomia- fysioloogia,ka haiguste tundmist süvitsi. Ausalt õeldes sellist paktikat arenenud riikides käibel pole.