Vabatahtlikud päästjad hakkavad avariidel käima (10)

VALMIS AITAMA 24/7: Vabatahtlikud päästjad Enn Kiil (vasakul) ja Taavi Mägi seni päris liiklusõnnetustele veel reageerinud ei ole. TAMBET ALLIK

VALMIS AITAMA 24/7: Vabatahtlikud päästjad Enn Kiil (vasakul) ja Taavi Mägi seni päris liiklusõnnetustele veel reageerinud ei ole.
TAMBET ALLIK

Kaheksa Pihtla vabatahtlikku pritsumeest läbis novembris-detsembris liiklusõnnetusele reageerimise koolituse.

Kursuse läbi teinud Enn Kiil ütles, et suurem osa kursusest oli praktiline. “Tunnis istumist oli väga vähe, suurem osa oli praktiline õppus,” selgitas Kiil Kuressaares koolitusel toimunut.

Pihtla vabatahtlike kuu aega tagasi Saku meestelt saadud “uue vana” (1986. aasta) päästeauto peal on nüüd hüdraulilised lõikeriistad ja tungraud. Varustuse hulka kuulub veel lahtikäiv kühvel-kanderaam, mida saab inimest liigutamata kannatanu alla paigutada. Masina kabiinis olevas meditsiinikotis tavapäraseid ravimeid siiski ei ole. Kott sisaldab sidemeid ja kaelatuge.

Vabatahtlik päästja Taavi Mägi lisas, et meditsiinialaseid teadmisi on nad ka varem omandanud. Seekord saadi juurde uusi praktilisi teadmisi, näiteks kuidas inimene avarii läbi teinud autost turvaliselt välja tuua. Õnnetusele reageerimiseks peab meeskonnas olema vähemalt kolm koolituse läbinud meeskonnaliiget. Reageeritakse põhimõttel, et ühe õnnetuses osalenud sõiduki kohta oleks üks päästeauto. Otsused, kuidas toimida, võetakse vastu ühiselt.

Seni nad ühelgi päris liiklusõnnetusel veel kohapeal käinud pole. “Häirekeskus saatis meid ühele päästesündmusele, aga meil oli just koolitus käimas, pidime seetõttu loobuma,” nentis Mägi.

Lõppevast aastast olid nende jaoks meeldejäävamad õnnetused Kudjape tööstushoone ja Aste korrusmaja põleng. Valmis ollakse 24/7. Vähemalt kolm kuni viis meest on ka suurte pühade ajal telefoni ligi, kinnitasid vabatahtlikud päästjad.

Enne neid oli selline võimekus maakonnas vaid Leisi vabatahtlikel päästjatel. “Lääne regioonis on ainult kolm vabatahtlikku komandot, kellel selline pädevus juba olemas. Lisaks Leisile ja Pihtlale ka Järva-Jaani vabatahtlikel,” ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Katariina Vaabel.

Leisi vabatahtliku päästekomando eestkõneleja Peeter Rumm täpsustas, et nende komandosse kuulub mitmeid riiklikke päästjaid, kellel vastav pädevus olemas. “Kokku on meil vähemalt viisteist vastava võimekusega meest, kuid tegemist on kaheosalise koolitusega. Osal on läbitud vaid esimene aste,” täpsustas ta.

Nende autol on peal hüdraulilised päästevahendid, meditsiinikott ja turvapadjad. Leisi vabatahtlikud on ka tegelikult avariidele reageerinud, kuid tegu on olnud kergemate juhtumitega. “Midagi hullu pole seni olnud,” ütles Peeter Rumm.

Print Friendly, PDF & Email