Pressinõukogu arutas Valdeko Humali kaebust Saarte Hääles 5. septembril 2015 ilmunud artikli “Maaomanikud viisid Pakulaiu külarahva eest peitu” peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.
Artikkel räägib Põhja-Saaremaal asuvast looduskaunist Pakulaiust, mille külastamist piirab maahooldajast eraomanik, kes seal lambaid karjatab.
Valdeko Humal kaebas pressinõukogule, et artiklis on tema vastu esitatud tõsiseid süüdistusi, kuid talle kommentaariks või vastulauseks sõna ei antud. Kaebaja väitel võttis ajakirjanik ühendust vaid Ly Humala ja Roman Humalaga. Kaebaja väidab, et ajakirjanik ei teavitanud Ly Humalat ja Roman Humalat Valdeko Humalale esitatavatest süüdistustest. Samuti leiab kaebaja, et artiklis ei ole kontrollitud info tõesust (ligipääs kallasrajale on keeruline ja ebamugav, Valdeko Humal on mööda rannaäärt kõndivate isikute peale häält tõstnud).
Saarte Hääl vastas pressinõukogule, et ajakirjanik püüdis Valdeko Humalat telefoni teel kätte saada ja lõpuks sai kätte taluperenaise Ly Humala, kes vastas küsimustele. Ajakirjanik informeeris Ly Humalat, et soovib rääkida ka Valdeko Humalaga, kuid temaga võttis ühendust hoopis Roman Humal, kes tutvustas end Valdeko Humala juriidilise esindajana ja kõneisikuna. Ajakirjanik teavitas Ly Humalat ja Roman Humalat, milleks ta infot kogub. Leht kinnitas, et ei ole ebaõiget infot avaldanud, sest kallasrajale ligipääs on keeruline. Leht märkis, et vahendas artiklis Urmas Metsamaa hinnangut, et Valdeko Humal on inimeste peale häält tõstnud.
Pressinõukogu otsustas, et Saarte Hääl ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi punktide vastu. Artiklis on nii Ly Humala arvamus kui ka Valdeko Humala esindaja Roman Humala kommentaar. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanikul ei olnud põhjust kahelda, et Roman Humal on Valdeko Humala esindaja. Lisaks informeeris ajakirjanik lehe väitel mõlemat, et soovib saada kontakti Valdeko Humalaga.
Pressinõukogu leiab, et lehe esitatud fotod kinnitavad, et kallasrajale ligipääs on ebamugav ja keeruline, samuti kinnitavad seda oma kommentaaris Ly Humal ja Roman Humal. Koerte olemasolu rannaalal kinnitas ka Ly Humal.
Andrus Karnau, pressinõukogu esimees
Saarte Hääl ei ole ju kohus ega politsei..Kui need inimesed ei soovi teiega rääkida,siis ei peagi nad ju seda tegema..Eks siis otsinud nii kaua,kui oleksite selle mehega rääkida saanud.Inimesel ei peagi antenni küljes olema ja mis siis,et Ly Humal teadis,ta pole kohustatud seda edasi ütlema,kui ei soovi seda teha.Kui soovite nende lambaaeda suvitama minna,on ikka viisakas luba küsida,Saaremaaal on alati loomad mereääres ja laidudel olnud.Kas selleks peab ajalehest luba küsima?
Saaremaal on alati suurepäraseid saarlasi olnud, kes ei tee takistusi teistel inimestel mere äärde minna. Arusaamatuks jääb ka asjaolu, et esmalt välditakse ajakirjanikuga otse suhtlemist, määrates perepoja juriidiliseks esindajaks ehk vahelüliks, ja hiljem süüdistatakse ajalehte, et otse ei suhelnud. Maa omamine on mõnele inimesele väga raske eluülesanne.
Siis on ju küll arusaamatu,miks te ei lähe nende “suurepäraste saarlaste” lambaaeda,selleasemel,et neid kolme inimest nende omas kodus ründama hakata…Ka vastumeelne telefonikõne on rünnak.Kui põhjendatud on selline halvustamine ajalehes?Kuidas ajakirjanik tohib endale kohtuniku õigused võtta ja otsustada nende eraomandi üle? Viha tuleb sellest,et oma tahtmist ei saa võõral eraomandil? Kallasrajale ligipääs on küll keeruline,aga mitte võimatu.Maamaksu nende eest ei soovi ju ükski ajakirjanik maksta.Või maksate?
Artikkel siis ka:
http://arhiiv.saartehaal.ee/2015/09/05/maaomanikud-viisid-pakulaiu-kularahva-eest-peitu/
Kallasrajale ligipääs on küll keeruline,aga mitte võimatu.
JUST NIISUGUSTE inimeste pärast turistide arv väheneb ja varsti jäävad ainult MINU ARVAMUS seal virelema
Käituge nagu hea kasvatusega inimene demokraatlikus ühiskonnas ja siis ei ole põhjust ajakirjanikku süüdistada. Nii lihtne see ongi. Muuseas, olen maaomanik ja mul ei tuleks pähegi keelata inimestel oma maal käia.