Sünnipäev, mil oodatakse jõuluvana

Kõige hullemaks peetakse seda, kui sul on sünnipäev 29. veebruaril. Vaid kord nelja aasta jooksul. Kuid palju parem pole ka 24. detsember, kui kõik peavad jõule ning sünnipäevatunde asemel peab muretsema, kas õhtul ikka sülti jätkub. Saarte Hääl otsis üles kuus inimest, kellel on sünnipäev samal päeval maailma ühe kuulsama inimesega.


 

VahurJulgeolekumehe pettumus

“Jõulude ajal istuvad kõik kenasti kodus, kellel siis aega külla minna on,” ütleb Vahur Vatsfeld (69). Tema jaoks on 24. detsember olnud ikka jõulud. Mis siis, et samal päeval üks aasta jälle turjale tuleb. Sel aastal juba seitsmekümnes.

Aga sest pole Vahuri sõnul midagi, pere tuleb ikka kokku. Külalistele tehakse sünnipäevapidu siis veidi hiljem. Kingitustega on jah nii, et kuna kaks pidu ühel päeval, siis saab vist ühe kingituse kahe asja eest.

“No jah, teised saavad ju kaks korda aastas kinke,” muigab Vahur.

Vahur räägib, et eelmise riigikorra ajal olid asjad väheke kergemad küll selle asja poolest. Kuigi nende peres on jõule alati peetud. Siinsamas Lahekülas asuvas Matu talus, mis põlvest põlve Vahuri perekonnale kuulunud. Matu oli muide ka esimene talu Saaremaal, mis taasiseseisvumise ajal taluna taastati.

Vahur räägib, et kui ta väike poiss oli, siis juhtunud Matul üks lugu. Nimelt olevat jälle jõule tähistatud ja Vahuri ema oli saia küpsetanud. Vahuri isa pidas rätsepaametit ning keegi julgeolutöötaja oli tulnud siis proovi või miskeid riideid ära viima.

Mees tulnud tuppa ja vaadanud, et peo ettevalmistused käivad. “Ta muidugi küsis kohe, et ahhaa, teie peres siis tähistatakse jõulusid, jah?” räägib Vahur. Kuid emal olnud vastus kohe varnast võtta: “Mis jõule, meil poja sünnipäev täna!”

Otse loomulikult peeti lisaks Vahuri sünnipäevale jõule ka, kuid julgeolekumees seda kuidagi tõendada ei saanud. Mees olevat üsna löödud olnud, kuid  mokaotsast ikka õnne soovinud.


 

KaidaÕnnitlus uusaastakaardil

Kaida Reinart (44) tunnistab kohe, et tema jaoks on jõululaupäev alati olnud ikka jõululaupäev. Lisab, et ta oleks nagu veidi ilma sünnipäevata või nii. “Kinke saab ka vähem. Ikka tehakse ju jõulukinke,” arvab Orissaare vallas Kareda külas elav Kaida. “Kogu aeg oled millestki nagu ilma jäänud,” naerab ta ja räägib, et kui näiteks uueks aastaks kaart saadetakse, siis on sinna alla lisatud ka “sünnipäevalapsele õnnesoovid”.

Mitte vastupidi, et sünnipäevakaart oleks tekstiga: “Palju õnne sünnipäevaks ja head uut aastat!” Samas pole ta kunagi mõelnud, et no, miks temal nüüd sellel päeval peab sünnipäev olema.
“On, nagu on ja täpselt nii ongi,” tõdeb Kaida, et oma sünnipäeva, nagu ka naabreid, valida ei saa.

Kaida räägib, et oma väikese perega peetakse 24. detsembril jõule ja siis 25. kuupäeval oodatakse sünnipäevakülalisi.

Nagu teistelgi üle 35-aastastel on temalgi meenutada aegu, mil jõule avalikult ei peetud. Kaidal on hästi meeles tema 18. sünnipäev 1988. aastal, mil sai esmakordselt samal ajal ka jõule peetud ja need kaks päeva omavahel ametlikult kattuma hakkasid.


IlseSaab alati kinke

Kui lehemees end Ilse Maakeriga (65) tema Veski tänaval asuva külalistemaja aia najale juttu sätib vestma, peatub maja ees postiauto. “Näed, üks kaart oli veel,” ulatab postiljon Ilsele kaardi. Ilmselgelt sünnipäevakaardi. Või ehk hoopis jõuludeks? Ilse ise arvab, et sünnipäevaks. “Eks need ikka koos on,” arvab Ilse sünnipäeva ja jõulude kohta. “Ega jõuludest pääsu pole,” kinnitab ta.

Pojad Oliver ja Andre tulevad perega niigi jõululaupäeval külla ja eks siis peetakse sünnipäeva ka. “Ma saan topeltmahvi kätte,” naerab Ilse, viidates, et ehteestlaslikult toimetab ka tema jõululaupäeval ringi. Oma sünnipäeval siis.

Kingisaamise kohta tõdeb temagi, et tõepoolest saavad teised kingitusi kaks korda aastas. “Aga mina ei jää seevastu ühelgi jõululaupäeval kingist ilma,” muigab Ilse kavalalt.
Ta tunnistab, et eelmise korra ajal oli asi natuke lihtsam. Siis sai jõululaupäeval sünnipäeva peetud ja näärid olid hiljem.

Ilse ei mäleta, et tema kodus oleks jõule peetud või neist räägitud. Hiljem, kui ta juba tööl käis, siis ei tohtinud 24. kuupäeval suurt pidu pidada, rääkimata kuuse tuppa toomisest. Kuusk toodi alles 28. detsembril.

Uduses ilmas mõtleb Ilse koos abikaasaga ka valgete jõulude peale tagasi ja tõdeb, et tegelikult on jõululaupäeval rohkem olnud lumist kui sügisest ilma.


AndresPole ilma jäänud

Muhu mees Andres Vahter (29) on Saarte Hääle leitutest noorim. Lisaks erilise kuupäevaga sünnipäevale on Andres Vahteril teinegi huvitav seik pakkuda: nimelt on temal väikesel Muhu saarel kuuldavasti ka nimekaim olemas.

Noor mees, kes pole veel Jeesuse ikka jõudnud, tunnistab, et jõulud on ikka tähtsamad olnud. “Sünnipäev jääb tahaplaanile pigem,” arvab ta.

Seevastu kinke tema puhul segamini ei aeta. On sünnipäevakingid ja on jõulukingid. Ent sünnipäevapeod on temalgi tulnud pidada pärast jõululaupäeva. “Siiani ei ole kellelgi erilisi probleeme kohaletulekuga olnud,” arvab ta ja ütleb, et mingit ilmajäämise tunnet tal küll ei ole.

Nüüdseks on Andres Muhu tolmu jalgelt pühkinud ja elab pealinnas. Tegeleb Starship Technologie’ nimelises ettevõttes autonoomse pakikandmisroboti arendamisega. Kes teab, võib-olla ongi meil varsti jõuluvana asemel punavalgeks võõbatud autonoomsed pakikandmisrobotid?


LiidiaPidu vahmiiliga

“Issand, issand!” hüüatab Liidia Raaper (69) üsna teema kohaselt telefoni, kui teda sünnipäevajutuga saab tülitatud. Karjas elav naine peab pensionipõlve ja ootab, millal see “vahmiil” talle 24. detsembril kõik külla tuleb. “Minul on ikka mõlemad korraga,” kinnitab Liidia, aga lisab samuti naerulsui, et näe, teised saavad kinke ikka kaks korda aastas.

Kui küsida, kas soovitakse häid jõule või palju õnne, siis seda ta kohe öelda ei oskagi. Liidia ütleb, et tal on neli last, viis lapselast ja üks lapselapselaps. Kui kõik hõimlased ka juurde panna, tuleb korralik seltskond kokku, kellega jõululaupäeval kõik peod ära pidada. Kui muidu on Liidia pärast jõululaupäeva oma sõnul kolm päeva ülejäänud külalisi võõrustanud, siis sel aastal läheb teisiti.

“Öeldi, et korjaku ma kõik oma karvased ja sulelised kokku ja pole mingit kolmepäevast pidamist,” räägib Liidia pere poolt ettepandud ülesandest. Tee läheb Anglasse ja peetakse maha üks korralik juubelivääriline pidu.

Liidia on viimasel ajal oma sõnul natuke mälus sorkinud ja räägib, et lapsepõlves peeti kodus ikka jõule. Kuusk toodi õigel päeval tuppa. Tõsi, akendele tõmmati paksud kardinad ette. Polnud vaja, et keegi näeks ja kaebaks.

Jõelähtmelt pärit, kuid juba 47 aastat Saaremaal elanud Liidia ütleb, et kui Stalin ära suri, siis muutus suhtumine jõulude pidamisse leebemaks ka.


IndrekEi peagi sünnipäeva

Valjala mees Indrek Nuut (48) on politseinikuameti tõttu jõululaupäeval ehk siis oma sünnipäeval tööl. Kui ta parasjagu kodus juhtub olema, siis on tema sõnul sedapidi, et sõbrad ja sugulased tulevad pigem sünnipäevale, Indrek ise peab aga jõulusid.

“Muidugi teevad südamest tulnud õnnesoovid selle päeva rohkem eriliseks,” ütleb ta. Kingitustega on Indrekul nii, et kinke saab ta sünnipäevaks. “Alati öeldakse juurde, et see on jõuluks ka,” naerab Indrek, et ikka kohe kaks kärbest ühe hoobiga.

Kuna ta ise peab jõule, siis ta oma sõnul sünnipäeva ei peagi. Kes tuleb ja tahab sünnipäeva pidada, neid ta minema ei aja. “Kui sattud enne jõule kaubandusse ja näed seal ringi tormavaid jõulueelses paanikas inimesi, siis kaob igasugune tahtmine sünnipäeva pidada,” nendib ta. Siis on vaid kaks soovi: vaikust ja rahu.

Print Friendly, PDF & Email