Jõulupühad kui poliitilise propaganda abivahend (1)

ALATI VALMIS VÕITLEMA: Säärane näeb välja sajanditagune keiserliku Saksamaa jõulukaart. Patriootlik sümboolika on selle lahutamatu element. OP-ONLINE.DE

ALATI VALMIS VÕITLEMA: Säärane näeb välja sajanditagune keiserliku Saksamaa jõulukaart. Patriootlik sümboolika on selle lahutamatu element.
OP-ONLINE.DE

Mõni aeg tagasi avati Saksamaal Kölnis näitus, mille ekponaadid pajatavad, kuidas kasutasid helgeid jõulupühi propagandistlikel eesmärkidel keiserliku Saksamaa, natsliku Kolmanda Reichi ja kommunistliku Ida-Saksamaa võimud.

Hitleri pildiga jõulukaardid. Füürer istub mõtlikul ilmel ehitud jõulupuu kõrval, kusjuures jõuluehted sel kuusel on eranditult svastika ehk haakristiga. Veel võib näitusel näha militaristlikke jõuluehteid – käsigranaate, lennukeid, tanke jne. Lisaks ripuvad igahaljal kuusepuul aga figuurid, mis suure tõenäosusega kujutavad saksa rahva vihatud vaenlasi.

Saksa telekanali Deutsche Welle (DW) veebilehel ilmunud artiklist selgub, et kõik need eksponaadid olid väljas näitusel, mille korraldas Kölnis asuv Natsionaalsotsialismi Ajaloo Dokumentide Keskus (NS-Dokumentationzentrum). Näitus jutustab, kuidas ajaloos on jõule kasutatud poliitilise propaganda eesmärgil.

Sõjaaja vaimus ehitud kuused

“Need eksponaadid on kogunud Kölni elanik Rita Breuer ja tema tütar Judith. Rita Breuer on Kölni ühe apteegi omanik ja umbes viiskümmend aastat tagasi hakkas ta hobina koguma vanu jõulukaarte ja -ehteid. Neid vaadates on suisa jahmatamapanev, kuivõrd oskuslikult on jõulusümboolikat kasutatud ajupesu eesmärgil,” rääkis DW korrespondendile antud intervjuus dokumendikeskuse teaduslik töötaja Elena Barbulescu.

Jõululaupäeva ja jõulupühade rahumeelne atmosfäär võib isegi apoliitiliselt meelestatud inimese hinges tekitada protesti vägivalla vastu ja mässumeelsuse poliitilise süsteemi vastu, mis säärast vägivalda propageerib. Et säärast protestivaimu ära hoida, püüdsid keiserliku Saksamaa propagandistid Esimese maailma sõja ajal muuta jõulud, mis sümboliseerivad rahu ja ligimesearmastust, osaks oma sõjalisest ja poliitilisest propagandast. Peamine juhtlause oli seejuures: rohkem patriotismi ja vaenlase vihkamist!

Juba mõne aja pärast ilmusid jõuluehetega kauplevate poodide lettidele spetsiaalsed jõulukaunistused: mustvalgepunased keiserliku Saksamaa lipud, sõjalaevad, raudristid ja kotkad. Samas reklaamisid ajalehed võimendatult jõulukuuski, mis olid selliste ehetega kaunistatud ja sümboliseerisid sõjaaja vaimu.

Lahingusse vaenlase vastu – olgu või jõuluaeg!

Jõulupropagandast ei jäänud kõrvale ka mõned väga patriootlikult meelestatud vaimulikud, kes suure innu ja agarusega koostasid n-ö uut tüüpi jutlusi. Polnud just kerge ülesanne süstida jõuluaegsesse rahumeelsesse õhkkonda militaristlikku ja vihkamise vaimu. Kuid nii mõnelgi kirikutegelasel see õnnestus.

Seda tunnistavad Kölni näitusel väljapandud jutluste tekstid. “Ole külmavereline lahinguväljal, kuid jää seejuures pehmesüdameliseks inimeseks, nagu ühele õigele sakslasele kohane!” on öeldud ühes jutluses, mis peeti 1915. aastal. Või selline üleskutse: “Lahingusse vaenlase vastu – olgu või jõuluaeg!”

Kuidas näeb aga välja sajanditagune sentimentaalne jõulukaart ajast, mil Euroopas möllas I maailmasõda? Noor sõdur istub kaevikus ja vaatab hardunud pilgul ning õndsa naeratusega väikest jõulupuud, mis ehitud padrunikestadega. Näituse üks korraldajaid Elena Barbulescu märkis, et sellised kunstkuused, mida valmistati spetsiaalselt rindel olevate sõdurite jaoks, olid populaarsed mitte ainult keiserliku Saksamaa ajal, vaid ka veerand sajandit hiljem, II maailmasõjas Natsi-Saksamaa ajal.

Siinkohal tuleb märkida, et keiserlikul Saksamaal tehti eranditult rahvuslikku militaristlikku propagandat, mitte aga antikristlikku. Pärast 1933. aastat, mil võimule tulid natsid, muutus rõhuasetus kardinaalselt.

Võib oletada, et natside jaoks kehastas Kristuse kuju liiga palju armastust ja kaastunnet ligimese vastu. Liiga võrdsed on kõik inimesed ristiusu õpetuse järgi. Apostel Pauluse kirjas koloslastele on ju öeldud: … ei ole kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei harimatut ega sküüti, ei orja ega vaba, vaid kõik ja kõikide sees on vaid Kristus! Natsionaalsotsialismi ideoloogid taipasid väga hästi, et ristiusu ideloogia lipu all pole neil võimalik kaua tegutseda, sest see võib tõsiusklikud kodanikud peagi nende vastu häälestada.

Kristlike elementide järk-järguline asendamine

Nii hakatigi Natsi-Saksamaal jõulupühadele omaseid kristlikke komponente tasapisi vanade germaanlaste paganlike rituaalide vastu välja vahetama. Mida aasta edasi, seda enam hakkas jõulude tähistamine muutuma vanagermaani talvise pööripäeva tähistamiseks.

Isegi jõulude üks peamisi sümboleid Nikolaus, kellest on hilisemalt kujunenud jõuluvana, pidi loovutama koha Odinile – muinasgermaanlaste ühele mõjukamale jumalale. Vastav nägi uus Nikolaus (jõuluvana) välja ka lasteraamatute piltidel – heatahtliku vanakese oli välja vahetanud karmi pilguga vanamees, kes kandis kuldniitidega tikitud piiskopirõivaste asemel sageli hoopis kiivrit ja sõjaväemundrit.

Uutmoodi kujutati lastemuinasjuttudes ka jõulupühade peakangelast ennast – vastsündinud Jeesuslaps ei lebanud mitte lihtsas heinu täis sõimes, vaid kullatud hällis. Sealjuures olid lapse silmad alati sinised, tema lokid aga ilmtingimata heledad, nagu aaria rassile kohane.

Uued olid ka Natsi-Saksamaa jõuluehted – suuremal osal neist ilutses haakrist.

DW-le antud intervjuus toonitas Elena Barbulescu: “Vanema põlvkonna inimesed peavad noorsoole rääkima, kuidas nägi kõik välja siis, kui isegi sellist rahumeelset ja apoliitilist püha nagu jõulud kasutati ära propagandistlikel eesmärkidel, et manipuleerida rahva teadvusega.”

Print Friendly, PDF & Email