Ilmavaatleja: lumeta on nii jõul kui aastavahetus

TALVISEST SOOMEST KODUSAARELE: Titerannas mõnekuuse poja Hadriani vankrit lükkav Marek Tiitsaar sügisest ilma eriti ei naudi. Marek on sel aastal talve juba näinud. Alles ta saabus Põhja-Soomest, 700 km Helsingist. “Tulin rongile, 10 sentimeetrit lund oli maas. Eestis sadas vihma,” räägib ta. RAUL VINNI

TALVISEST SOOMEST KODUSAARELE: Titerannas mõnekuuse poja Hadriani vankrit lükkav Marek Tiitsaar sügisest ilma eriti ei naudi. Marek on sel aastal talve juba näinud. Alles ta saabus Põhja-Soomest, 700 km Helsingist. “Tulin rongile, 10 sentimeetrit lund oli maas. Eestis sadas vihma,” räägib ta.
RAUL VINNI

Ilmavaatleja Margus Arge usub pikaajalistele tähelepanekutele tuginedes, et saartel pole valget talve oodata varem kui ehk jaanuari keskel.

Üldisemat ilmamustrit vaadates ei ole praeguses ilmas midagi erilist. Arge tugineb ennustustes arvamusele, et kehtib üldisem ilmamuster ehk 25-aastane tsükkel, mis praegu näib ka püsivat.  “Tänavune sügisene ilm on väga sarnane 1990. aasta sügisega. Nõndasamuti oli selle aasta suvi sarnane tänavuse suvega – juuni-juuli olid jahedad, soojaks läks alles augusti alguses,” rääkis Arge.

Toonane sügis ei olnud küll nii kuiv, kuid sama soe. Novembris viskas pisut lund ja detsembris läks jälle soojaks. “Sel aastal tegi isegi rekordi,” tõi Arge värske paralleeli.

“N-ö harjad võivad käia kõrgemalt, aga üldine muster jääb alles. 1990. aasta jõulud olid mustad. Sel aastal võib ehk mandrimaal jõulude aegu maa natuke valgeks saada, aga saartel vaevalt. Siin tuleb ta ikka pigem must ja vesine,” arvas ta.

Arge pakkus juba oktoobris, et külmaks läheb jaanuari keskel. 1991. aastal nõnda juhtuski. “Veebruaris on aga tolle aasta kohta juba kuu lõpus märgitud, et mahlad jooksevad, sinililled õitsevad,” viitas Arge.

Ta lisas, et vanasti öeldi pihlakamarjade järgi, et kui neid on palju, tuleb tormine sügis. “Mina olen tähele pannud, et pigem on siis tormised talvekuud. Sel aastal oli pihlakaid vähe, seepärast arvan, et jaanuar tuleb rahulikum ja külmem,” sõnas Arge. Ilmavaatleja juhtis tähelepanu asjaolule, et 1991. aasta soojale talvele järgnes mitu päris külma talve. “Eks tuleval-ületuleval aastal saame näha, kas tsükkel ka selles osas paika peab,” märkis ta.

Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ütles Saarte Häälele, et detsembrikuu soojarekord Saare maakonna vaatluspunktide andmete põhjal seni püsib.

Detsembri rekord on jätkuvalt Vilsandi käes. See pärineb 15. detsembrist 2006, mil sealne ilmajaam mõõtis ööpäevaseks kõrgeimaks temperatuuriks 10,2 plusskraadi. Sel aastal mõõdeti detsembri maksimum, 9,8 soojakraadi, 7. detsembril.

Sõrve ilmajaama kehtiv rekord on 10,1 plusskraadi (6. detsember 2006), sel aastal mõõdeti 7. detsembril 9,4 soojakraadi.

Olemasolevate andmete järgi oli Kuressaare kõige soojem 1986. aasta 4. detsember, mil mõõdeti 9,4 plusskraadi. See ei pruugi aga olla tegelik rekord, kuna lennuvälja meteojaam suleti 2000. aastal ja Roomassaare vaatluspunkt käivitus 2008. aastal. Vahepealsesse auku jäänud 2006. aasta detsembris mõõdeti pea kõikjal Eestis soojarekordeid.

Tänavu 7. detsembril mõõdeti Roomassaares kuu kõrgeimaks temperatuuriks 9,2 soojakraadi.

Kõige külmem detsembripäev on Saare maakonnas olnud 31. detsember 1978. Siis mõõdeti Sõrve ilmajaamas –24,1, Vilsandil –28,6 ja Kuressaares suisa –32,6 kraadi alla nulli.

Print Friendly, PDF & Email