JAAK REINMETS: elu ise karistab petiseid (30)

Üheks lõppeva aasta märksõnaks Saaremaal on “sadamad”. Seda kahjuks küllalt negatiivses võtmes, sest pole mööda läinud kuudki, kui Saarte Hääl poleks kirjutanud ühel või teisel PRIA rahastatud sadama ehitusel tekkinud probleemidest.

Saarte Hääl avalikustas toonases Lümanda vallas Atla sadamaehituse ümber tekkinud segadused esimest korda 2012. aasta septembrikuus. Raul Vinni artikkel kandis pealkirja “Suur raha ja segased suhted tõid Atla sadamas tüli majja”.

Atla sadama esimese etapi ehitaja, OÜ Monoliit projektijuht Jaak Reinmets ei varjanud juba siis oma pahameelt endise äripartneri ja alltöövõtja OÜ Mert vastu. Reinmetsa väitel algas pärast seda Monoliidi maine kahjustamine igal tasandil. Miks, sellest ei ole ta seni rääkinud.

Nüüd otsustas Jaak Reinmets suu puhtaks rääkida, sest ehkki kohtud on andnud vaidlustes õiguse PRIA-le, on sadama ehitusmaksumuste kohta tehtud kaks täiesti erinevate tulemustega ekspertiisi. Neist viimase järgi on Atlas ehitustöid tehtud 100 000 euro eest rohkem, kui hinnapakkumistes kirjas oli. PRIA ütleb selle kohta, et erinevate ekspertide hinnangud võivad tõesti erineda – oleneb sellest, kas ekspert on hinnanud ainult toetusrahaga tehtud töid või kõiki sadama arendamiseks tehtud töid. (Loe ka kõrvallugu “PRIA: kohus on vaidlustes andnud meile õiguse” – A. S.)

Miks teie kui staažika sadamaehitaja arvates on sadamatega seonduvalt ilmnenud väga palju toetuste tagasiküsimist?

Tõesti on just PRIA sadamate puhul pidevalt tulnud raha tagasiküsimisi. Tegelikult ei ole siin enamasti tegemist probleemiga, et tellijaid ja PRIA-t oleks rahaliselt pahatahtlikult petetud. Tüüpilised vead on hoopis väidetavad vead hangete ja tööde akteerimiste vormistamisel.

On arusaamatu, et kui PRIA on toetuse saajaid instrueerinud ja pärast toetuse määramist rahastamistaotlust mitmeid kuid kontrollinud ja sadam on valmis, leitakse ikka bürokraatlikke vigu.

Võib- olla on probleemiks taotlejate puudulik instrueerimine taotluste koostamisel? Kui kohtusin PRIA töötajaga, kes on mänginud määravat osa Atla ja Rannaaugu juhtumites, sain kummalise vastuse. PRIA juhtivtöötaja teatas, et ei oska minu küsimustele vastata, kuna ei ole õppinud ega tegelenud eelnevalt ei ehituse ega sadamatega. Kuidas see tsaariaegne kõnekäänd oligi: annab jumal ameti, annab ka teadmised. Nii need probleemid tekivad.

Aga alustame algusest. Mis Atla sadamaga juhtus, miks te äripartneri Margo Berensiga riidu läksite? Sellest hakkas asi 2011. aastal pihta ja on jõudnud nüüd mitme kriminaaluurimiseni.

Kui tegin Atla sadama hinnapakkumise, ei olnud ma varem kohtunud ei Lümanda vallavalitsuse ega volikogu liikmetega. Samuti ei olnud ma varem kohtunud ega kontakteerunud teiste Atla hangetel osalenud ettevõtetega. Ma ei tea, kes veel osalesid.

Meie ettevõttel oli tööpakkumisi rohkem, kui suutsime teha ja me ei ole kunagi osalenud mahhinatsioonides ega kahtlastes kokkulepetes. See on meile raskusi tekitanud, aga ka nii on võimalik tegutseda.

Esialgne Atla sadama tööde tellija oli MTÜ Lümanda Sadamad, millega seonduvalt kohtusin esimest korda selle liikme Margo Berensiga.

Kui olime MTÜ-le hinnapakkumise teinud, selgus, et tellijaks saab hoopis Lümanda vallavalitsus. Miks, ei tea. Meil paluti teha uus hinnapakkumine. Kuna PRIA taotluste tähtaeg lähenes, oli pakkumiste esitamise tähtaeg lühike. Meil oli võimalik see täita, sest olime Lümanda Sadamatega pikalt suhelnud. Meil olid tööde mahud ja maksumused välja arvestatud.

Pärast hanke võitmist tegi Berens ettepaneku, et osaleb sadama ehitusel alltöövõtjana. Me nõustusime. See on tavaline, kui ehitustöödel osalevad kohalikud ehitusmehed. Ka see on tavaline, kui peatöövõtja teeb alltöövõtjale märkusi ja ettepanekuid ehitustööde kvaliteedi osas. Olen rajanud hüdrotehnilisi ehitisi pikki aastaid ja seetõttu oli minu kogemus suurem kui Merdil.

Imelik oli lugeda ajaleheartiklites arutlusi, et peatöövõtja ja alltöövõtja ei saa läbi. Ma ei tea Eestis ühtegi teist objekti, kus peatöövõtja märkusi loetaks alltöövõtja kiusamiseks. Võib-olla on tegemist saarlasliku uhkusega, kus ehitusvigade parandamise nõuet võetakse isikliku solvanguna?

Olete mitmes omavahelises vestluses väitnud, et tüli sai alguse altkäemaksu nõudmisega seoses? Kes nõudis ja milleks?

Meil oli Merdiga sõlmitud ehitustööde tegemiseks leping. Selle järgi maksime kõik arved. Ootamatu oli, et lisaks ehituslepingule nõudis Berens meilt veel 367 200 krooni. Oma rahanõude kohta esitas ta eri versioone. Meile püüti selgeks teha, et rahasumma on seotud sellega, et oleme võitnud mitmeid sadamate hankeid. Ma ei uskunud, et nõutud raha on mõeldud mõnele ametnikule maksmiseks. Pärast hakkas aga toimuma kummalisi ja meie ettevõtet kahjustavaid sündmusi.

Väidate, et Monoliit tehti Atla sadama jamades süüdlaseks. Kuidas täpselt ja miks?

Atla sadama artiklites kirjutatakse alati konkreetselt, et tööde mahud on mitu korda väiksemad, kui PRIA-lt raha küsiti. Aga tehnikadoktori, riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepa 2015. aastal tehtud ekspertiis näitas vastupidist! Atla sadamas tehti nii mahtudes kui ka rahaliselt suuremaid töid, kui PRIA-le esitatud taotluste eelarvetes kirjas oli.

Väidan, et nii Atla kui teiste Monoliidi ehitatud sadamate puhul ei saa meid süüdistada ebapüsivate lahenduste kasutamises. Paljud sadamaomanikud ei tea, et enamiku viimasel ajal ehitatud sadamate kasutusiga on keskmiselt vaid 35 aastat.

Üks tuntud sadamaehitaja on iseloomustanud, et meie sadamakaid sobiksid allveelaevade baasideks. Tõepoolest, meie kaipaneelide paksus, raudbetoonist toestuselementide konstruktsioonid ja betooni armeering on tugevam kui sügavates suursadamates. Kui aga ehitusrahaga välja tuleme ja oleme suutelised ehitushankeid võitma, miks siis mitte teha pika kasutuseaga sadamaid? Veealuste rajatiste kapitaalremont on tunduvalt kallim kui maapealsete ehitiste puhul.

Nüüd, kus selgus, et tegelikult olid teostatud tööde mahud suuremad ja mingit pettust ei olnud, ei ole keegi oma valede pärast vabandust palunud.

Kelle huvides Monoliiti süüdistati?

Õige küsimus. Lihtsalt niisama ei oleks sellist rünnakut alustatud. Sarnaselt Atla juhtumiga süüdistati meid ka Rannaaugu sadamaga seonduvalt.

Ma ei saa väita, et Margo Berensi rahaküsimine on selle kõigega seonduv, aga pärast rahamaksmisest keeldumisi alustati meie vastu laimukampaaniat. Tollased omavalitsusjuhid ja sadamaomanikud mäletavad hästi, kuidas veel enne seda, kui kurikuulsad ekspertiisid olid tegemata ja puudus võimalus meid süüdistada, hakati mõjutama sadamaomanikke. Mõnes mõttes isegi ähvardama, et Monoliidi teenuste kasutamine ei meeldi PRIA-le ja tekitab toetuse saajatele ebameeldivusi.

Püüdsin rääkida Tiiu Kupuga ja käisin PRIA-s küsimas, milles asi. Et meie sadamakonstruktsioonid on projekteeritud tugevamalt ja kaide seinapaksused on suuremad kui suurtes sadamates. Et me ei ole kordagi ületanud tähtaegu ja omanikujärelevalve tegijad on meiega rahul. Kahjuks ei saanud ma vastust, miks ja milles meid süüdistati. Aga süüdistused jätkusid.

Lisaks hakati ära võtma töid, mille hanked olime juba võitnud. Atla sadama II etapiga seonduvalt ütles tollane vallavanem (Jaanika Tiitson – toim) rahvakoosolekul, et PRIA  suhtub meie ettevõttesse väga halvasti ja seetõttu ei saa nad meid ehitajana kasutada. Ma ei saa ega taha teda süüdistada, sest väikevallal oli raske PRIA survele vastu seista.

Suurem probleem oli Rannaaugu sadamaga. Rannaaugu sadam asub tormidele avatud alal. 2011. aasta suvel, kui ehitasime sadama esimest etappi, palus tellija, et ehitaksime enne sügistorme valmis ka sadama teise etapi, kuna vastasel juhul oleksid tormid ja jäämäed esimese etapi tööd kevadeks hävitanud. Kuna olime teise etapi hanke juba võitnud ja projekteerimine oli meile ilma kirjaliku lepinguta hinnapakkumise alusel välja makstud, küsisin nõu Tiiu Kupult. Tiiu ütles kontoris tunnistajate juuresolekul, et esimest ja teist etappi võib korraga ehitada. Töid saab akteerida aga pärast seda, kui esimene etapp on üle antud. Ja enne ei saa ka teise etapi kirjalikku lepingut teha.

Sellele tuginedes tegime enne sügistorme PRIA kinnitatud hinnapakkumise alusel enamiku teise etapi töödest. Järgnev oli üllatav. 2012. aasta jaanuaris teatati meile, et juba 2011. aasta sügisel, kui meil oli enamik teise etapi töödest valmis, kinnitas PRIA ilma hankemenetluseta Rannaaugu sadama teise etapi ehitajaks OÜ Mert! Tegelikult ei saa ju uut ehitajat ilma hankemenetluseta määrata objektile, mille projekteerimine oli juba välja makstud ja enamik ehitustöid tehtud.

Kevadel, kui põllud olid pehmed ja enamik teid raskeveokitele suletud, akteeris OÜ Mert kaks tööpäeva pärast tööde alustamist sadamas raudkividest kaitsemuulide ehituse fiktiivselt summas 139 212 eurot koos käibemaksuga. Olime PRIA-t eelnevalt teavitanud kavatsetavast pettusest ja sellest, et olime enamiku teise etapi töödest juba ära teinud. Siiski maksis PRIA meie tööd Merdile välja, tegemata välja, et kahe tööpäevaga ei olnud Merdil võimalik teha ehitustöid ligi 140 000 euro eest. Samuti keelas tööde tegemist vee erikasutusloaga kaasnev kevadine piirang.

PRIA, kes nii rangelt kontrollib teiste toetusesaajate läbiviidud hankeid ja ehitustööde teostamist, tegi siin OÜ Mert huvides korduvalt jämedaid vigu.

Samas ei ole Atla ja Rannaaugu probleem ainult meie pärast tekitatud. Asi on keerulisem ja loodan, et politseiuurimine toob lõpliku selguse.

Kuidas on teie hinnangul nii juhtunud, et Margo Berensi firmadel on õnnestunud PRIA rahastatud ehitushankeid edukalt võita? Kohalikud kiidavad teda väga, ta on piirkonna arengule palju andnud.

Sellel küsimusele saaksid paremini vastata PRIA ametnikud. Samas on Saaremaal tekkinud arvamus, et tema kaudu on võimalik saada PRIA toetusi. Ta ise on ennast nimetanud maakonna suurimaks PRIA ehitajaks.  Berensi asjaajamist iseloomustab tema irvitades öeldud väide, et “keegi ei ole nutsu vastuvõtmisest loobunud”. Kummaline, et selline tegevus on toonud edu.

Millist rolli mängisid Atla sadama probleemides Saarte Kalandus ja MTÜ tegevjuht Tiiu Kupp?

Iga kord, kui seal käisin, nõudis Tiiu Kupp, et pean tasuma oma võla Berensi ees. Pidin iga kord rääkima, et ehitusraha on tasutud ja rahaküsimise nõuet ei saa täita, kuna seda saaks nimetada altkäemaksu andmises osalemiseks.

Tiiu oli see, kes 2012. aastal, enne PRIA tellitud kurikuulsate ekspertiiside tegemist teadis tulemust ja küsis, kas ma ei karda, et PRIA võib mulle vee peale tõmmata. Minule tegi Tiiu Kupp 2011. aastal veel ühe huvitava ettepaneku, millega ma samuti kaasa ei läinud. Olen kuulnud, et selle ettepaneku võttis vastu Margo Berens.

Millise täpsemalt?

Seda uurib praegu politsei.

Olete märkinud, et endist Lümanda vallavanemat Jaanika Tiitsonit tuleb tunnustada, et tema ajal rajati Lümanda valda Atla ja Roopa sadam ning et ta püüdis kohalikku elu arendada. Ometi esitati ka talle kahtlustus kuriteo toimepanemises, seda juba 2014. aasta kevadel?

ENSV ajal töötasin kuulsa Lümanda kandi mehe, leiutaja ja tehnikadoktori Johannes Hindi ettevõttes Desintegraator. Nägin, kuidas võltsekspertiiside ja kohtutega hävitati Hindi elu. Ajalugu on kordunud.

Arvan, et Jaanika ei ole süüdi. Lümanda valla ainuke probleem oli Margo Berensi mõtlematu tegevus. Avalikkusele põhjendas Berens alusetut rahaküsimist, et ta olevat lisaks ehitustöödele teinud mingeid töid seoses sellega, et meie ettevõte võitis Atla sadama hanke. Siis andis ta meid kohtusse, kuid ei suutnud seal tõendada ühtegi tööd ega kulu, mida ta oleks saanud teha. Seega sai alusetu rahaküsimine lõpliku kinnituse, äratas uurimisorganite tähelepanu ja on põhjustanud ebameeldivusi paljudele.

Teil on PRIA-le tõsiseid etteheiteid. Samas lähtusid nemad juba ju ehitusmahtude hindamisel riiklikult tunnustatud eksperdi Teet Sepaste järeldustest.

Ei taha olla vandenõuteoreetik ja seepärast olen seni avalikest kommentaaridest hoidunud. Aga liiga palju on kummalisi kokkulangevusi.

Ekspertiiside tegemise ajaks oli PRIA ummikus. Küsisin neilt konkreetselt, miks on PRIA meie ettevõtte suhtes negatiivselt meelestatud ja kahjuks ei suutnud PRIA küsimustele vastata.

Ekspertiiside tegemise ajal esitati eksperdile täiendavaid dokumente. Rannaaugu sadamaga seonduvalt teavitasime PRIA-t ekspertiisi vigadest. Näiteks ristkülikukujulise ehitus­kaeviku kaevamisel, kus oli vaja kolm arvu (algkooli matemaatika!) – pikkus, laius ja sügavus – korrutada, sai kõrgharidusega ekspert üle kahe korra väiksema tulemuse. Teavitasime sellest ja esitasime ise vastava tehte koos ehituskaeviku mõõtmetega. Kahjuks jäi valearvestus ekspertiisiakti ja meid süüdistati PRIA petmises valede ehitusmahtudega.

Lugedes ekspertiise, tekib kahtlus, et oli vaja leida põhjendus, tõendamaks, et süüdistused Monoliidi vastu on õigustatud. Siin ei saa rääkida juhuslikest eksimustest, arvestades väärinformatsiooni mahtu.

Ehitusekspertiise on tõsiselt võtnud ka kohtud. Tahate väita, et kohtud ei ole pädevad?

Ei saa öelda, et kohtud ei ole pädevad. Eeldan, et kohtutes töötavad oma ala spetsialistid, kes saavad väga hästi aru, millised peavad olema õiglased kohtuotsused.

On loomulik, et tehnilistes vaidlustes kasutavad kohtud erialaekspertide arvamusi. Kohtul puudub aeg ja võimalus tulla objektile ehitusmahtusid kontrollima. Riiklikult tunnustatud ekspert on andnud vastava vande, on kohustatud rääkima ainult tõtt ja tuginema oma otsustes seadustele.

Eestis ei ole seni ühtegi eksperti valeütluste pärast vastutusele võetud. See on aga mitmel eksperdil tekitanud karistamatuse tunde.

Tõendeid saab esitada ainult esimese astme kohtus. Osavad advokaadibürood esitavad seetõttu ekspertarvamuse esimese astme viimasel istungil. Sulle ei pruugi see meeldida, aga kahjuks teise astme kohtud ei võta uusi tõendeid enam vastu. Samuti võtab uue ekspertarvamuse koostamine aega, nii et sageli ei jõuta seda ka teise astme kohtuistungi ajaks valmis.

Kuidas on aastatepikkuseks vindunud vägikaikavedamine mõjunud teile isiklikult ja teie firma käekäigule?

Muidugi on need aastad olnud mulle rasked. Eriti rasked on need olnud sugulastele ja sõpradele. Kui lugeda mitmeid aastaid erinevatest väljaannetest, et oled ebaaus ettevõtja, kes on tellijaid ja PRIA-t petnud, see loomulikult mõjub.

Meie ettevõte tegutseb valdkonnas, kus maa- või veealuste töödega on võimalik välja mõelda fiktiivseid töid, mille abil on võimalik koos tellijaga täiendavat raha välja petta. Kui tellija teeb sellise ettepaneku ja sa sellest loobud, tekitad endale järjekordse vaenlase. Kahjuks hakkab selliseid juhtumeid tekkima üha enam ja enam. Seetõttu lähevad paljud ehitajad kergema vastupanu teed.  Mina ei ole seda teed läinud!

Monoliidi töö tulemusena on valminud sadamad, mida saan nimetada oma lasteks. Olen paljude sadamate asendiplaani ja tehnilise lahenduse autor ning mitmed neist ise töödejuhatajana koos töömeestega valmis ehitanud koos töömeestega füüsilist tööd tehes..

Elu karistab petiseid ja kunagi nad unustatakse, nagu kõik ebameeldivused siin ilmas. Loodan, et minu sadamad jäävad pikemalt püsima.

---

Rumalust on raske kommenteerida

Minu jaoks on Jaak Reinmets isik, kes kokkulepetest kinni ei pea ja oma tegevuse õigustuseks üksnes laimu levitab.  Jääb ainult oodata uut raamatut – “Reinmets ja 12 lolli”.

Margo Berens

---

Erimeelsused on habemega lugu

MTÜ Saarte Kalandus töötas vastavalt meetme 4.1. määruse tingimustele ja nõuetele (määrusega saab tutvuda põllumajandus-ministeeriumi kodulehel). Seda teemat on käsitletud 2012. aasta oktoobris, kui MTÜ Saarte Kalandus juhatus kutsus ühisele nõupidamisele nimetatud sadamate projektide taotlejad (tellijad), töö teostajad (Monoliit – Reinmets, ja Mert – Berens), ehituste järelevalveinsenerid ja PRIA Tartu esindaja, arutamaks erimeelsusi. Kogu arutelu salvestati Saarte Kalanduse diktofonile. Tean, et lahkuti rahumeelselt. Ehitustel teostatud ekspertiisidest olen lugenud ainult ajalehest (kahe erineva firma litsentseeritud eksperdid saavad ühel ja samal objektil üsna erinevad tulemused).

Tiiu Kupp

---

KOMMENTAAR

PRIA: kohus on vaidlustes andnud meile õiguse

Kõnealuste juhtumitega on põhjalikult tegeldud ning Atla sadama probleemistik on läbinud mitme erineva kohtuasjaga kõik kohtuastmed. Kohus on jäänud põhjaliku uurimise tulemusel PRIA tellitud ekspertiisides väljatoodud seisukohtade juurde.

PRIA juhib kõnealuste juhtumitega seoses siiski veel kord tähelepanu paarile olulisele asjale.

PRIA vahendatavate toetuste puhul peab nii toetuse saaja kui ka PRIA ise lähtuma Euroopa ja Eesti õigusaktidest. Sadamate ehitamisega seotud toetuste puhul on peamised alused konkreetne meetmemäärus (praegusel juhul “Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meede 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng”) ja kalandusturu korraldamise seadus.

Viimasest tuleneb näiteks nõue, et toetuse saaja peab projektis muudatuste tegemise soovi korral esitama PRIA-le muudatustaotluse ning kuni see ei ole kinnitatud, ei tohi muudatusi ellu viima hakata. See puudutab konkreetselt neid osi projektis, mille jaoks on toetust taotletud. Kui toetuse taotleja soovib lisaks teha täiendavaid tegevusi oma vahendite eest, ei ole see keelatud.

Kõnealuste juhtumite puhul ongi  üks suuremaid probleeme olnud see, et ekspertiis on kindlaks teinud, et töid, mille jaoks toetus määrati ja mitmel juhul ka välja maksti, ei ole planeeritud ning tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega kinnitatud mahus tehtud. Samuti ei ole PRIA-le enne projektis muudatuste tegemist nende kohta avaldust esitatud.

Oluline on tähele panna, et PRIA-ga suhtlev ja toetustega seoses vastutav osapool on toetuse saaja, mitte näiteks tema tellimusel töid tegev ehitaja – praegustel juhtudel Atla sadamal varasem Lümanda vald ning Rannaaugu sadamal MTÜ Vahuranna. Ka toetusega seotud otsuseid, avaldusi jms teevad just toetuse saajad. Kui toetuse saaja soovib näiteks ehitajat vahetada, siis on PRIA roll kontrollida, kas määrustest ja seadustest tulenevalt on see lubatud ning kas vajalikud nõuded on täidetud.

Näiteks intervjuus välja toodud juhtumi korral, kus üks ehitaja vahetati välja teise vastu, olid olulised asjaolud need, et ehitaja vahetumisega ei muutunud tööde hind ning uue soovitud ehitaja osas ei esinenud huvide konflikti, seega puudus ka PRIA-l alus ehitaja vahetamist keelata.

Rõhutame, et PRIA ei maksa toetust välja otse ehitajale, vaid toetuse saajale tema esitatud kuludokumentide alusel.

Tahame eelnevale lisaks välja tuua ka selle, et PRIA-l ei ole ega saa olla sisulist nõustavat või instrueerivat funktsiooni. PRIA menetleb meile esitatavaid toetustaotlusi ning huvide konflikti vältimiseks ei saa me võtta lisaks klientide sisulise nõustaja rolli. Loomulikult selgitab PRIA klientidele, kuidas peaks käituma, et PRIA-sse toetustaotlust esitada, kust leida vajalikke materjale jms, kuid taotluse sisulise poole ning ka näiteks riiklikest üld- või eriseadustest (näiteks riigihangete seadus) tulenevate nõuete täitmise eest vastutab siiski klient ise. Viited õigusaktidele, vajalikud vormid ja üldised juhised taotlemiseks on kõigile kättesaadavad PRIA kodulehel.

PRIA vahendusel saab taotleda väga erinevaid toetusi ning seetõttu ei ole võimalik, et PRIA teenistujad oleksid pädevad kõigis ja seda enam niivõrd spetsiifilistes valdkondades, nagu seda on näiteks sadamate projekteerimine ja ehitus. PRIA ametnikud saavad taotluste menetlemisel tugineda vaid meile esitatud dokumentidele ning juhul, kui dokumentide õigsuse ja investeeringu elluviimise osas tekib sisulisi küsitavusi, kasutab PRIA ekspertide abi. Eksperdid leiab PRIA hanke vahendusel ja üks peamisi hindamiskriteeriume on ekspertide puhul loomulikult pädevus – kõnealuse juhtumiga seotud ekspert Teet Sepaste on väga laialdaste kogemustega, vajalike pädevustunnistustega riiklikult tunnustatud ekspert, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ja kelle teenuseid kasutavad ehitustehniliste ekspertiiside läbiviimiseks ka kohtud.

Kui lõpetuseks veel peatuda väidetel, nagu oleks PRIA ametnik soovitanud kellelgi konkreetselt selle ehitaja teenuseid mitte kasutada, siis loomulikult suhtub PRIA kõigisse sellistesse vihjetesse väga tõsiselt ning uurime, kas või millest võis selline mulje tekkida. Kinnitame aga veel kord, et PRIA-l kindlasti ei ole mingeid omapoolseid huvisid selles osas, millise ehitusettevõtja teenuseid meie vahendusel toetusi taotlevad kliendid kasutavad. PRIA huvi ja eesmärk on vaid see, et meie vahendusel saadav toetus jõuaks sihipärasesse kasutusse ning see toimuks õiguspäraselt.

Jaanus Hämmal, PRIA peadirektori asetäitja