Täiesti tavaline muuseumidirektor

TAVALINE MUUSEUMIMEES: Margus Jurkatam võib tavaline muuseumidirektor olla, kuid tema juhitav muuseum ei ole teps mitte tavaline. RAUL VINNI

TAVALINE MUUSEUMIMEES: Margus Jurkatam võib tavaline muuseumidirektor olla, kuid tema juhitav muuseum ei ole teps mitte tavaline.
RAUL VINNI

Margus Jurkatam (39) juhib muuseumi, mis paljude arvates on hoopis butiik ja kus pea iga päev keegi ära minestab.

“Meie muuseum on tegelikult selline kummaline koht. On nagu muuseum, aga samas on nagu teaduse tegemise koht ka,” ütleb saarlane Margus Jurkatam Eesti tervishoiumuuseumi värskelt avatud ruumes juttu sisse juhatades. Paarkümmend aastat tagasi Saaremaa üks kiiremaid mehi olnud Jurkatam on oma kinnitusel täiesti tavaline muuseumidirektor.

Muuseumijuhid ei pidavat ammu enam olema ülikonnas mehed, kes tolmuses arhiivis dokumente sobravad. Marguse muuseumidirektoriks olek on ses mõttes väheke teistmoodi, et suurema osa sellest ajast on muuseum olnud suletud.

Minestamine on tavaline

Tervishoiumuuseumi võib Margus oma lapseks pidada küll. Kui ta 2008. aastal muuseumi juhtima tuli, oli see hoopis midagi muud kui praegu. 2015. aasta kevadel taasavatud tervishoiumuuseum on pigem nagu avastuskeskus.

“Mõned vaatavad uksest sisse ja arvavad, et siin on mingi butiik,” naerab Margus väga nüüdisaegse kujundusega muuseumile viidates.

“Vanasti, enne minu tulekut, oli see rohkem lastemuuseum, 20 aastat vanad asjad,” räägib Margus aastaid remonditud ja laienenud muuseumist. Muide, tervishoiumuuseum on 90 aastat vana ning Marguse sõnul Euroopas oma suunitluse poolest suisa ainulaadne.

Aga kaasaegne see nüüd on. Eksponaadid on sõna otseses mõttes päris – inimeste elundid, balsameeritud laibad ja mida kõike veel. “Pea iga päev minestab mõni külastajatest ära,” räägib Margus muuseumi argipäevast. Tavaliselt aitab sellele kaasa ka näiteks tühi kõht või väsimus. Töötajad on välja õpetatud ja minestanu turgutatakse kenasti üles.

Lisaks pärisasjadele on muidugi ka igasuguseid “katsu, kuula, vaata, nuusuta” eksponaate. “Teaduskeskuse ja muuseumi piir ongi tänapäeval üsna hägune,” arvab Margus ja ütleb, et oma töökohta peab ta ikkagi pigem muuseumiks.

Leia õige tee

Muuseumisse jõudis Margus üsna käänulist teed pidi. Kuressaare gümnaasiumi (KG) vilistlasena läks ta omal ajal Tartu ülikooli füsioteraapiat õppima.

Ülikoolis õppisid sel ajal sama eriala saarlastest füsioteraapiastaarid Indrek Tustit ja Lauri Rannama. Margus sõprade-tuttavatega sama sammu ei käinud. Miks ta oma eriala juurde ei jäänud, ei oskagi ta praegu öelda. “Saatus mängis teise tee kätte. Alati tuleb minna, kui tunned, et see tee on sinu,” arvab ta.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email