Kas Thule on nüüd paigas? (2)

Thule_kaart

Kui süüvida algallikatesse, võib üsna julgelt väita, et Thule on Saaremaa ja vastupidi.

Internet on justkui “tabula rasa” (“tühi leht” ladina keeles – toim), kuhu igaüks võib kirjutada, mida iganes soovib. Seda kinnitab ka internetis leiduva materjali põgus analüüs.

Thule asukohta puudutavate kirjutiste autorid ei ole sageli pühendanud piisavalt tähelepanu antiikautoritele või on kasutanud vaid enda jaoks sobilikke teoseid. Leidub ka juhtumeid, kus mõni oluline sõna originaaltekstist on “tõlkes kaduma läinud”. Just seetõttu sai käeolevas uurimuses “Teekond maailma ääreni” lähtutud kindlatest põhimõtetest.

Tee tulemusteni

Esiteks eelistasin antiikautorite tekstide informatsiooni hilisemate autorite omale. Laialdaselt kasutasin antiikautorite teoste andmebaase Perseus ja Penelope, mis võimaldasid juurde saada uusi ja vajalikke viiteid.

Teiseks alustasin Pythease iseloomustuse loomisega. Mõni asi oli juba ette antud – ta oli vaene, alamast soost ja tõenäoliselt keskpärase haridusega. Mõnda iseloomujoont sai aga tuletada ka reisist enesest.

4. sajandil e.m.a toimunud reisilt eluga tagasitulek tähendas siiski seda, et tegemist oli intelligentse, sihikindla ja hea suhtlemisvõimega inimesega. Kontrollimisel ei õnnestunud tuvastada Pythease valelikkust, küll aga valesti mõistmist hilisemate uurijate poolt.

Kolmandaks, kasutades ainult antiikautoreid, koostasin nimekirja kohtadest, mida Pytheas oma reisil külastas. Neid oli kakskümmend, millest enamik oli kergesti identifitseeritav. Vaid viiel juhul polnud see võimalik. Nendeks olid Pythease külastatud saared Abalus, Basilia ja Thule ning üheksateist-tunnise päevaga maa ja maailma äär (oikumeeni äär).

Hiljem osutusid viimased kaks üheks ja samaks paigaks. Sellist nimekirja pole varem koostatud. Skeemilt on selgelt näha, et Pytheas tegi ringi ümber Euroopa ehk rändas Cadizist (linn Gibraltarist lääne pool) kuni Tanaisini (linn Doni alamjooksul).

Probleemiks on seega jäänud vaid ülaltoodud saarte liitmine reisi põhiplaaniga. Samuti pole antiikautorite töödest võimalik leida viiteid Islandi, Skandinaavia ja teiste kohtade, kuhu varasemad autorid on Thule paigutanud, külastamisest.

Võrreldes kohtade loeteluga, kus Pytheas käis ja milliseid oli võimalik kaasaegsete kohanimedega varustada, selgus, et salapäraseks jäi viis paika. Nende hulgas on ka kõik kolm saart (Abalus, Basilia ja Thule), millele andis nime Pytheas.

Ainsana neist haaras süsteem kaasa Thule, mille Pytheas tõstis kõrgele ja kaugele kui särava tähe kauges Põhjalas. Pytheas oli ainus, kes oli käinud nendel saartel ja teadis ka nende nimesid. Seega võiks info, kus kasutatakse Pythease pandud nimesid, pärineda vaid temalt endalt.

Hilisemad reisijad loomulikult ei leidnud selliste nimedega saari, sest Pythease pandud nimedest ei teadnud kohapeal keegi midagi. Ja nii need saared kaduma läksidki, säilides vaid kreeka teaduslikus kirjanduses. See võimaldaski hilisematel uurijatel paigutada Abalust, Basiliat ja Thulet ükskõik kuhu.

Raul Talvik

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Loe ka: https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/12/12/saaremaa-voib-saada-ultima-thule-maratoni/

Print Friendly, PDF & Email