Saaremaa põllumajandusmaa on Eesti odavamaid

Kuigi kasutatava põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad on Saare maakonnas tõusnud, on need ülejäänud Eestiga võrreldes endiselt odavamate seas.

Statistikaameti andmeil on põllumajandusmaa ehk põllumaa ja püsirohumaa hektari keskmine müügihind mullu mõnesaja euro võrra kasvanud. Kui 2013. aastal oli see keskmiselt 1389 eurot, siis mullu 1706 eurot.

Põllumajandusmaa keskmine müügihind on madalam vaid Hiiumaal, kus hektar maksis möödunud aastal keskmiselt 1607 eurot. Kõrgeim oli see hind aga Tartumaal, kus hektari eest tuli maksta 2953 eurot.

Kui veel tunamullu maksis Saare maakonnas põllumaa püsirohumaast rohkem – keskmised hektari müügihinnad vastavalt 1406 ja 1382 eurot, siis mullu oli enam hinnas püsirohumaa. Möödunud aastal maksis põllumaa hektar keskmiselt 1668 eurot, püsirohumaal aga 1723 eurot.

“Haritava maa hinnad on Saare maakonnas tõepoolest pisut madalamad,” tõdes Compakt Kinnisvara projektijuht Allar Sepp. “Eks siin võib jällegi välja tuua saarelisust nagu ka Hiiumaa puhul. Suurem raha liigub, nagu ikka, mand-ril.”

Tema sõnul võib madalamate hindade üks põhjus olla ka see, et maa viljakus on halvem ja harimisega kaasnevad suuremad väljaminekud.

Väikese tõusu tegid aastaga ka põllumajandusmaa keskmised rendihinnad Saare maakonnas – 27-lt 35 eurole. Kui põllumaa hektari rentimise eest tuli 2013. aastal maksta keskmiselt 28 eurot, siis mullu 34 eurot. Kümne euro võrra tõusis püsirohumaa hektari keskmine rent: 26-lt eurolt 36 eurole.

Ometi kuuluvad ka Saare maakonna põllumajandusmaa rendihinnad Eesti madalamate hulka. Mullune statistika näitab, et Saare maakonna keskmisest madalamad rendihinnad olid vaid Läänemaal (34 eurot) ja Hiiumaal (31 eurot).

Maa-ameti andmeil on haritava maaga Saare maakonnas tänavu (eilse seisuga – toim) tehtud 96 tehingut, mis puudutas 547,9 hektarit. Tehingute kogusumma oli 1 039 431 eurot. Tehingu minimaalne summa oli 1000 eurot, maksimaalne aga 51 000 eurot. Kõige odavam hektari hind oli 414,9, kõige kallim 5016,72 eurot. Mediaanhind oli hektari eest 1802,26 eurot, keskmine hind aga 1947,23 eurot.


KOMMENTAAR

Aarne Põri, teravilja- ja köögiviljakasvatajaOrissaare vallast:

On tõsiasi, et on väike vale, suur vale, tükk tühja maad ja siis tuleb statistika. See 34-eurone rendihind võib tõesti olla väga keskmine. Mõistlik väljarentija arvestab seda, et tema saab natuke ja tootja saab natuke, aga meil on ka ebamõistlikke väljarentijaid, kes tahavad kogu pindalatoetust omale saada. Sellepärast me seda kogu aeg väidame, et toetus peab olema seotud tootmisega, mitte hektaritega. Nii kaua, kui see jama siin Eesti riigis kestab, on põllumees põlvili ka.

Seda, kui palju maad ma ise rendin, ma peast kohe ei ütle, aga seda ikka on. Arvan, et kolm neljandikku mu põllumaadest on rendimaad.

See keskmine, 34 eurot, tundub mõislik hind – see on enam-vähem pool PRIA toetusest. Tänavu on PRIA toetus 75 eurot. Neid aga, kes tahavad kogu toetust saada, on palju. See tähendab aga, et põllumees toodab juba selle koha pealt miinusega.

Minu renditavate maade puhul on nii ja naa – on hindasid, mis ronivad ülespoole, ja hindasid, mis täna jäävad allapoole 34 eurost. On ka selliseid maaomanikke, kes tahavad, et maa oleks heas põllumajanduslikus korras ja hooldatud, silmale ilus vaadata, ega küsi selle eest renti.

Mulle on pakutud ka maad müüa, aga pakkumised lähevad nii kõrgele, et ma ei oska öelda, kas see maa mulle selle eest makstava raha ka 20 aastaga tagasi tooks. Kui vilja hind, mis toob tulu, hakkab pihta 155st-160st eurost tonni eest, siis tänavu koristusajal oli keskmine vilja hind 120 euro juures. 40 senti kilo pealt tootsime endale miinust.

See mullune keskmine müügihind 1706 eurot oleks minu arvates mõistlik hind hektari eest maksta, aga näiteks kolme tuhandet eurot maksta ei tasuks.

Print Friendly, PDF & Email