Saarte Liinid võivad varsti olla 20 sadama omanikud (2)

TÄNU TEABE EEST: Saaremaa merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp (paremal) tänas Villu Vatsfeldi, kes jagas seltsi liikmeile uut infot Saarte Liinide töödest-tegemistest. PAUL MARDI

TÄNU TEABE EEST: Saaremaa merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp (paremal) tänas Villu Vatsfeldi, kes jagas seltsi liikmeile uut infot Saarte Liinide töödest-tegemistest.
PAUL MARDI

AS Saarte Liinid juhatuse esimehe Villu Vatsfeldi sõnul on ettevõtte põhikohustuseks laevaliikluse tagamine Eesti saarte ja saarte ning mandri vahel. Saarte Liinide asutamisaastal oli riigi äriühingul hallata kuus sadamat, kümmekond aastat hiljem oli sadamaid juba kaks korda rohkem ja praegu kannab ettevõte hoolt 16 sadama korrasoleku ja arendamise eest.

“Tänase seisuga võib üsna kindlalt väita, et lähima aasta-paari jooksul saavad Saarte Liinid enda hallata ka Vilsandi saarega ühendust tagavad Papissaare ja Vikati sadamad. Kaugema perspektiivina on kaalutud veel Prangli saare Kelnase sadama ja Viimsi vallas asuva Leppneeme sadama üleandmist ettevõttele. Siis oleks meil sadamaid täpselt 20,” märkis Saarte Liinide juhatuse esimees Villu Vatsfeld.

Sadamaid haldavatest ettevõtetest on Saarte Liinid Eestis sadamate arvu poolest konkurentsitult praegu kõige suurem. Selle poolest on Saarte Liinid üsnagi unikaalne organisatsioon. Teisi samalaadseid võrgustikuettevõtteid ei ole Soomes, Rootsis, Lätis ega mujal meie naaberriikides. Vatsfeldi sõnul on Euroopa riikide sadamad peamiselt munitsipaalsadamad, kuuludes suurematele linnadele ja omavalitsustele. Väikese riigi väikesele omavalitsusele käib aga sadapidamine tihti üle jõu. “Kui Eestis oleks Kuivastu sadam Muhu valla oma, siis vald ei saakski vist muud teha kui ehitada muule ja korrastada platse. Eestis ei ole keskmisel omavalitsustel võimalik sadamaid majandada. See on ka põhjus, miks Saarte Liinid loodi ja miks näiteks Leisi, Ruhnu, Vormsi ja Kihnu vallad tahtsid sadamaid koostöös riigiga majandada,” rääkis Vatsfeld kohtumisel Saaremaa merekultuuri seltsi liikmeile.

Viis teenib kasumit

16-st Saarte Liinide sadamast teenivad kasumit reaalselt viis – Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad ning Roomassaare Saaremaa suurima kaubasadamana. “Lisaks nimetatud viie sadama korrashoiule jagame me seda kasumit siis ülejäänud 11-e väiksema sadama majandamiseks. Sellise kokkuleppe tegi riik omanikuna Saarte Liine asutades – erinevalt Eesti Energiast või Tallinna Sadamast ei maksa me riigile oma kasumi arvelt dividende ning kogu teenitud raha investeeritakse tagasi regionaalsetesse sadamatesse,” andis Vatsfeld  teada.

Firmajuht tõi sellekohase näite Abruka sadama kordategemisest. Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest väikesaare merevärava rekonstrueerimiseks raha saada ei õnnestunud leidunud ning Saarte Liinid sai selle võtta nn “oma taskust”. Abruka sadama rekonstrueerimiseks kulus suurusjärgus kaks miljonit eurot ning väikelaevadele mõeldud osas pani oma õla alla ka EAS “Eestis ei oleks tõenäoliselt ühelgi vallal niipalju omavahendeid sadama kordategemiseks kuna omavalitsustel on hulk kohustusi katta. See, et Saarte Liinid organisatsioonina riigi poolt üles ehitati, oli küllaltki ettenägelik samm,” tõdes Vatsfeld.

Aastatega on Saarte Liinide kasum tasapisi kasvanud. ” Kahekümne aasta jooksul oleme teeninud kokku peaaegu 10 miljonit eurot, mis tänaseks kõik sadamarajatistesse investeeritud,” nentis firmajuht.  2014.aasta oli esimene aasta, kui ettevõte sai kõige rohkem tulu kaubalaevade teenindamisest “Huvitaval moel käis meie kasum seni kaubamahtudega seni ühte sammu,  kui veeti 900 000 tonni kaupa, siis saime ka 900 000 eurot kasumit,” märkis Vatsfeld. Koos kaubakoguste kasvuga kaasnes veel üks tähelepanek –  kasvavad ka sadamaid külastavad laevad. “Suuremate laevade teenindamise võimekus on üks asi, mille nimel oleme kõvasti vaeva näinud. Konkurentsis püsimiseks peame pikendama oma sadamate kaisid, süvendama akvatooriumeid, laiendama teenindusalasid jne, ” nentis Villu Vatsfeld.

Möödunud aastal teeniti esimest korda Saarte Liinide ajaloos kaubalaevade teenindamisest rohkem kui liinilaevadelt ehk siis 45 % ettevõte kogutulust.

Näitaja on oluline, sest parvlaevade teenindamiselt kokkuleppel omanikuga turuhinda ei küsita, sest liinivedude kulud tuleb küll katta, kuid see ei ole suure kasumi teenimise koht. Kui näiteks Tallinna Sadamat külastavate kruiisilaevade puhul on küsitakse iga reisijalt umbes 1,8 eurot, siis Kuivastu-Virtsu liinil on samalaadne tasu seni olnud 13 senti. See teeb Saarte Liinidel võrdselt tähtsaks nii liinivedude tagamise kui kaubavedude teenindamise.

Aina suuremad laevad

Ja teinegi tõdemus. Lisaks kaubalaevadele kasvavad maailmas ka reisilaevad, sealhulgas samuti ristluslaevad, laevade mõõtmed lähevad meretranspordi efektiivsuse nimel aina suuremaks. Ehitamisel on „mammutaluseid“, mis ei saa Taani väinadest Läänemerre, rääkimata siis Eesti sadamatest.

Mida see tähendab selline areng siinsetele regionaalsetele sadamatele? Seda, et külastusi jääb vähemaks. Laevad sisenevad sadamatesse, kuhu saavad tehniliselt sõita, mitte sinna, kuhu võiksid minna. “Selliste arengute valguses on üha rohkem räägitud nn lähimerelaevandusest Läänemerel ja selle rollist meretranspordis. On arvamusi, et teatud murdehetk hakkab kätte jõudma. Kaubavahetuse kogumahud on Läänemeres aasta aastalt kasvanud ning ülisuuri laevu teenindavatest sadamatest tuleb kaubad ka laiali vedada. Samuti on räägitud siseriikliku meretranspordi vajadustest ja võimalustest. Saarte Liinid astus paar aastat tagasi Läänemere sadamate organisatsiooni liikmeks ning suheldes naabermaade sadamate esindajatega on nemadki tõdenud samu muresid – suuremad alused ei pääse nende sadamatesse. Kaupa püütakse liigutada maad mööda, kuid autotransport on kokkuvõttes kallim ning koormus liiklusele suur. Sama käib ka reisi- ja kruiisilaevade kohta. Nende trendide tulemusel on üle pika aja on hakatud taas rääkima väiksematest kauba- ja kruiisilaevadest, mis teenindaksid just regionaalseid sadamaid” andis Vatsfeld edasi rahvusvahelistel kokkusaamistel räägitu.

Näiteid, et lähimere transpordil on oma koht, pole vaja kaugelt otsida.  Eesti laevnik Herkki Haldre, kes varem vedas huvilisi purjekaga „Kajsamoor“ pani sel aastal Tallinnast Naissaarele käima pannud endise auriku „Katharina“. “Õige laev tõmbab inimesi. Kui eelmistel hooaegadel käis erinevate reisilaevadega saarel 8-9 tuhat inimest, siis sel aastal on tänu „Katharinale“ toimunud oluline kasv ning Naissaarel käis pea 15 tuhat reisijat,” tõi Vatsfeld näite. Lisaks on üle pikkade aastate tekkinud kaubalaevade liikumine Saaremaa ja Läti vahel.

Jahisadamad Saarte Liinidele kasumit ei teeni, ometi peab Vatsfeld nende olemasolu väga vajalikuks. Vatsfeld peab õigeks ka seda, et lisaks liinilaevadele korrastatakse ja rajatakse sadamad väikelaevadele, kuna paatide ja kaatrite osatähtsus ühenduse pidamisel väikesaartega aasta-aastalt kasvab. Lisaks on jahisadamad omamoodi visiitkaart igas mereäärses piirkonnas. Tõsi on see, et lõppeva aasta külm juuni tegi mereturismile karuteene. Külalisjahtide arv väikesadamates ei küündinud mulluse tasemeni. Aastad ei ole aga vennad ning küllap järgmistel aastatel külastuste arv jällegi tõuseb. “Me tahame jõuda tulevikus ka niikaugele, et Roomassaares, Kuivastus ja Heltermaal oleks nii siinsetel kui välismaistel inimestel võimalus oma aluseid ületalve siseruumides hoida. Tuleb tõdeda, et see ärivaldkond, mis on praegu peaaegu täiesti katmata, kuid Soomes koos aluste talvise hooldusega küllalt edukas ettevõtlusala,” vaatas Vatsfeld tulevikku.

Reisijate arv kasvas

“Pärast uute parvlaevade Saksamaale viimist, uskuge või mitte, on reisijate arv igas kuus Kuivastu – Virtsu liinil kasvanud 4 %,” tõi Vatsfeld tõehetke välja.Huvitav-huvitav! Tõsi on see, et parvlaev Ionasel on olnud tehnilisi viperusi ja nii mõnigi meediaväljaanne maalis suve teises pooles pildi, nagu oleks nüüd saartele pääsemine peaaegu võimatu, kuid kokkuvõttes on sai tänane „asenduslaevastik“ suurema reisijatevoo teenindamisega hästi hakkama. Mida reisijate arvu kasv aga veel näitab, on see, et ei sõideta laevade pärast vaid inimestel on oma põhjused ja vajadused. See on tõsiasi, mida tuleb hoolikalt silmas pidada ka uuel vedajal.

“Niisugune on statistika ja siin taga ei pruugi olla ainult positiivsed arengud. Saarte külastajate arv kasvab, kuid nende kõrval on suur hulk saarlasi, kes käivad nn ulgutööl. Pigem on maakonnast väljas töötavate saarlaste arv endiselt kasvamas. Kütus on mõnevõrra odavnenud, keskmine palk tõusnud ja nüüd saavad need, kes mandril või välisriikides ametis ehk rohkem kodus käia. Reisijate arvu tõstavad ka oma tegevuse mandrile koondanud ettevõtted, kelle teeninduspiirkonda Saaremaa ja Hiiumaa jäävad, kuid kelle esindajad oma töökohustusi saartel ikkagi peavad täitmas käima. Põhjustest sõltumata on aga ülevedude mahud sel aastal kasvamas ja võrdlusalus järgmiseks hooajaks olemas,“ tõi esineja faktid esile.

Print Friendly, PDF & Email