Kuressaare linnavalitsus tunnistas eilsel istungil tingimustele vastavaks kõik kaheksa kesklinna arhitektuurikonkursile laekunud tööd.
Žürii koguneb 11. detsembril ja võitja kuulutatakse välja 21. detsembril Kuressaares. Enne võitja väljaselgitamist töid avalikult ei eksponeerita ja autoreid ei avaldata.
Kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse põhiobjektid on Lossi ja Tallinna tänav, linna keskväljak, turg ning nendega külgnevad avalikud platsid.
Kena uudis — tingimustele vastavaks loeti kõik kaheksa kesklinna arhitektuurikonkursile laekunud tööd. Mida veel tahta!?
Millest on aga üldse jutt?
Tegemist on Eesti Arhitektide Liidu ideega teha Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks maakonnakeskused korda. Võistlus toimub EV100 sünnipäevaprojekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodeti aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 15 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Projekti eestvedajad on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga. Eestvedaja pole rahastaja, eestvedaja on antud juhul “ässitaja”.
Niisiis Eesti Arhitektide Liidu ässitatud arhidektuurikonkurss Kuressaare kesklinna korrastamiseks.
Kas see arhidektuurikonkurss toob aga kuidagi lähemale Kuressaare kesklinna korrastamise aastaks 2020?
Ilmselgelt saavad sellest kasu arhitektid. Kes julgeks vastu hakata Eesti Arhitektide Liidu ideele, Vabariigi aastapäevaks maakonnakeskused korda teha?! Kuressaare linn pani välja auhinnafondi 16000€ ja tulemuseks saab vähemalt ühe projekti riiulisse seisma veel juurde. Neid kavandeid on ju seismas juba mitu, kasvõi juba aastatid seisev http://www.kuressaare.ee/uus/29012/ lõpetades Hanso tellitud “lipuväljaku” projektiga, mis tuli sama suur, kui käimasoleva arhitektuurivõistluse ala.
Kõik maakonnakeskuse omavalitsused ei tulnud üldse EALi üleskutsega kaasa ja enamus arhidektuurikonkursse on juba toimunud, Kuressaare on üks viimaste maakonnakeskuste omavalitsuste seas. Kuidas teistel on arengud peale võidutööde selgumist? Laiemas laastus ümmargune null — arhitektid said võidutööde eest raha kätte ja projektid koguvad tolmu, sest omavalitsustel raha projektide elluviimiseks lihtsalt ei ole. Esimeste hulgas viis konkursi läbi Põlva vald. Jah, vald, mitte linn, sest 2013 aastal Linn ja vald ühinesid vallaks. Põlva vald kratsib nüüd kukalt, et mida selle makonnakeskuse keskuse võidutööga nüüd edasi teha — raha ju selle realiseerimiseks pole ei vallal ega Riigil (või maakonnal) ja pole ka näha, kus kohast tuleks. Kärdla võidutöö ka ammu selgunud aga arengutest niipalju, et terve see Hiiu vald käärib, kuna vaatamata Kärdla linna kadumisele on kogu Hiiu valla elu kärdlakeskne vaatamata isegi sellele, et Kärdla asub muust Hiiu vallast hoopis kaugemal. Tõrva, Võru, Rapla… sisulist vahet pole. Kas Kuressaares on kuskilt rahapada leitud?
Kuidas saaks Kuressaare taktikaliselt käituda, et ta ennast suluseisu ei mängiks — konkreetne projekt on aga raha projekti teostamiseks pole?
Lihtne, kuulutagu võitjaks mitu tööd, kasvõi kõik kaheksa! Linn maksab tööde eest ikka sama palju, arhitektid saavad oma raha kätte (mis oligigi EALi selgelt läbipaistev tagamõte) ning Kuressaare saab paar keskväljaku projekti riiulisse juurde. Siis pole vahet, mida linn oma keskväljakul ette võtab — neid erinevaid projekte on juba nii palju, et vahet pole mida teha — mingi projektiga see tegevus ikka haakub!
EDU!