Atentaat Türkmenbaşyle: 13 aastat kestnud vaikimine

KULTUS JÄTKUB: Türkmenbaşy surmast on küll möödunud pea üheksa aastat, ent tema isikukultus on riigis säilinud. See pilt on üles võetud Aşgabati kesklinnas, kus praeguseni seisab tema ülekullatud hiigelskulptuur.  AZATHABAR.ORG

KULTUS JÄTKUB: Türkmenbaşy surmast on küll möödunud pea üheksa aastat, ent tema isikukultus on riigis säilinud. See pilt on üles võetud Aşgabati kesklinnas, kus praeguseni seisab tema ülekullatud hiigelskulptuur.
AZATHABAR.ORG

Ehkki novembri lõpus täitus kriminaalasjal, mis algatati, uurimaks atentaadikatset Türkmenistani endisele presidendile Saparmyrat Nyýazowile ehk Türkmenbaşyle, juba 13 aastat, on vähe teada nende inimeste saatusest, kes omal ajal süüdi mõisteti. Miks siis eelistab ametlik Aşgabat nn novembristide saatusest vaikida?

 

13 aastat tagasi, 2002. aasta 25. novembril andsid Aşgabati õiguskaitseorganid maailmale teada atentaadikatsest riigi tookordsele liidrile Saparmyrat Nyýazowile, kelle ametlik hüüdnimi, alates 1993. aasta oktoobrist kuni surmani 2006. aasta detsembris, oli Türkmenbaşy – kõigi türkmeenide isa. Toona olevat presidendi ihukaitsjail õnnestunud halvim ära hoida.

Ametlikus teates kinnitati, et pealinna keskuses rünnati presidendi korteeži. Nimelt olevat korteežil tee tõkestanud Kamaz-tüüpi veoauto, seejärel avati presidendi ametiauto pihta tuli. Ootamata ära uurimise tulemusi, salvestas Türkmenbaşy veel samal päeval telepöördumise rahva poole, milles ta avalikustas vandenõulaste nimed.

Peamine süüdlane oli Türkmenistani välisministeeriumi endine juht, eks-asepeaminister Boris Şyhmyradow, kes oli 2001. aasta novembris teatanud, et hakkab Türkmenbaşyga vägikaigast vedama.

Patuste nimekirja sattusid kõik Türkmenistani opositsiooni tuntumad tegelased. Peagi algas nn novembristide üle kohtuprotsess. Paljude kohtualuste saatusest ei teata isegi täna midagi, ehkki Türkmenistani juhib 2007. aastast uus president. Paljud poliitpagulased mõisteti kohtus süüdi tagaselja.

Soovis paremat

Hiljuti näitas Saksa telekanal Deutsche Welle (DW) dokumentaalfilmi, mis oli pühendatud Saparmyrat Nyýazowi valitsemisajale. Filmis võttis sõna ka Vene ekspert Kesk-Aasia küsimustes Arkadi Dubnov. Ta ütles otsesõnu, et seda, mida Türkmenbaşy 2002. aasta lõpus suurejooneliselt atentaadikatseks nimetas, tegelikult ei toimunud.

“Endine välisminister Boris Şyhmyradow sai väga hästi aru, milliseks on muutunud Nyýazowi võim. Tema eesmärk oli asju muuta ja peatada poliitika, mis tõukas Türkmenistani stalinliku režiimi kõige tumedamasse ajajärku ja muutis riigi teiseks Põhja-Koreaks,” rääkis Dubnov. “Minule teadaolevatel andmetel püüdis Şyhmyradow olukorda rahumeelselt parandada. Ta lootis Türkmenbaşyle survet avaldada, et too esineks parlamendis ja loobuks võimust vabatahtlikult. Nii oleks tekkinud võimalus minna vabade valimiste teel üle demokraatlikule korrale.”

Dubnovi sõnul oli aga Şyhmyradowi õnnetuseks tema lähikondlaste seas paar reeturit, mistõttu suutis Türkmenistani eriteenistus Nyýazowi rahumeelset tagandamist ennetada. Just eriteenistus lavastaski eelpool kirjeldatud atentaadikatse, mida kogu maailmale serveeriti kui kohutavat terroriakti.

“Türkmenbaşy-vastase rühmituse juhtidest viibis toona Türkmenistanis vaid Boris Şyhmyradow. Pärast neli päeva kestnud ülekuulamisi, mille käigus süstiti talle erinevaid psühhotroopseid aineid, tunnistas Şyhmyradow oma “süü” puhtsüdamlikult üles. Milliseks kujunes Şyhmyradowi edasine saatus, ei tea isegi tema lähedased. Muide, samamoodi käituti ka paljude tema kaasvõitlejatega, keda õnnestus tabada,” ütles Arkadi Dubnov.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email