Muutuvad liisingu kasutamise tingimused põllumajanduses

Uuel eelarveperioodil muutub põllumajandustehnika liisinguga ostmise kord: kui põllumees ostab põllumajandusmasina laenuga, siis makstakse kogu toetus kohe välja, kui liisinguga, siis üksnes tagantjärele ja osade kaupa.

Senise korra kohaselt omandas liisinguettevõte pärast põllumehega liisingulepingu sõlmimist soovitud põllumajandusmasina ning investeeringutoetuse maksis PRIA ühekorraga liisinguettevõttele sisuliselt täiendavaks liisingu osamakseks, millega vähendati kliendi kohustusi liisinguettevõtte ees.

Edaspidi saab põllumees liisingu puhul toetuse kätte üksnes tagantjärele, teatavate perioodide tagant proportsionaalselt tema poolt juba tasutud maksete katteks: näiteks pärast kvartali möödumist, kui klient näitab ära, et ta on tasunud liisinguettevõttele osamaksetena x summa, siis sellest makstakse kliendile toetust teatud protsendi ulatuses tasutud summast. Ja nii terve lepingu perioodi jooksul.

Põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito märkis, et uued nõuded põllumajandusmasina liisinguga ostmise kohta pärinevad Euroopa Liidu õigusaktidest ja hakkavad  kehtima alates vastavate meetmete määruste jõustumisest. Uue korra kohaselt on Neito sõnul liisingu puhul rahastamiskõlblikud tõepoolest vaid need kulud, mis on toetuse saajal tekkinud ja toetuse saaja poolt välja makstud. See tähendab, et investeeringutoetust saab maksta toetuse saaja poolt tasutud arvete alusel ja mitte enam liisinguandja poolt seadme müüjale tasutud arve alusel. Toetust makstakse uue korra kohaselt välja üksnes toetuse saajale, varem maksti seda liisinguandjale.

Liisingu kasutamisel, võrreldes laenu või omavahendite kasutamisega, muutub ka nii-öelda järelevalveperioodi algusaeg. Järelevalveperiood algab viimase toetusosa väljamaksest, mis tehakse pärast liisingulepingu lõppu, kui masin või seade on toetuse saaja omandisse läinud. Kuna liisinguleping kestab sageli viis aastat, tähendab see, et järelevalveperiood algab edaspidi tõenäoliselt praegusest oluliselt hiljem ja kestab kolm aastat.

Eesti liisingühingute liidu tegevjuht Reet Hääl on kirjavahetuses maaeluministeeriumiga märkinud, et eelseisva muudatusega tekib arusaamatu erinevus laenu ja liisinguga soetatavate masinate toetamise vahel: kui klient ostab põllumajandusmasina laenuga, siis makstakse kogu toetus kohe välja, kui liisinguga, siis üksnes tagantjärele proportsioonide kaupa. “Soovime rõhutada, et liisingu puhul on tagatiseks masin ise, mis jätab põllumehele vabaks kõik muud finantseerimis-krediteerimisinstrumendid, juhuks kui neid on vaja kasutada majandustegevuse raames,” märkis Reet Hääl kirjas maaeluministeeriumile. “Seega tuleks pigem eelistada liisingfinantseerimise toetamist, kuivõrd keerukates majanduslikes oludes on põllumehe jaoks vabade vahendite ja tagatisvara olemasolu esmatähtis.”

Reet Hääl pidas kahetsusväärseks, et nii põhimõttelise muudatuse tegemisel ei konsulteeritud Eesti liisingühingute liiduga, mille liikmete portfellist moodustab põllumajandus-, kalandus-, metsandussektoriga seotud seadmete liising 12% ehk 250 miljonit eurot.

Elar Neito sõnul tulenevad muudatused Euroopa Liidu õigusaktidest, mis on otsekohalduvad ning siseriiklikult ei ole võimalik nimetatud reeglitest kõrvale kalduda. Kuna need küsimused on aga väga suurt kõlapinda leidnud, on maaeluministeeriumil plaanis esitada täpsustavad küsimused Euroopa Komisjonile, muu hulgas seoses investeeringuobjekti omandi üleminekuga. Kui Euroopa Komisjoni poolt vastav võimalus avaneb, saab ministeerium kaaluda liisinguskeemide kõrval teisi potentsiaalseid lahendusi, nagu näiteks tagatisomandamine.

Print Friendly, PDF & Email