Mitmesaja-aastase tamme vari Koikla mõisa veskimehe saatusel

ERAKOGU

Leisi vallas Metsaääre külas sirutab oma pahklikke oksi taeva poole sihvakas tamm. Pealtnäha tavaline puu, mida tänapäeval ümbritseb igast
küljest lopsakas mets, on oma kolmesaja aasta pikkuse eluea jooksul olnud tunnistajaks maastiku muutumisele, näinud tulemas ja minemas
erinevaid riigivõime, aga olnud ka traagilisel kombel osaline inimsaatuste kujunemisel.

Tammepuu loo jutustas Saaremaal sündinud ja meheks sirgunud Ilmar Toom, 88-aastane vanahärra, kelle elu keerdkäigud viisid Lääne-Virumaale Arknale, kus ta praegu ka pensionipõlve peab.  Eesti aasta puu konkursile saadetud looga on seotud kolm Metsaääre küla taluperet: Metsalõuka, Tammiku ja Kasemaa.

Lugu ise aga sai alguse üle saja aasta tagasi, kui Ilmar Toomi isa Kaarel Toom noore mehena Koikla mõisa jahuveskis möldriametit pidas.

Esimene ilmasõda sundis ka veskimehe soldatimundrisse ja lõpuks viis sõjamehetee ta ka rahvusväeossa. Sõjalõpu segaduste aegu, mille põhjustasid punased enamlased, otsustas osa Muhu ja Saaremaa mehi, nende hulgas ka Kaarel Toom 1917.–1918. aasta talvel esimesel võimalusel kroonu käsu alt koju putkata.

Üle jää Saaremaale tulles jäid väejooksikud aga silma sel ajal saart okupeerinud Saksa vägede vahimeestele ning võeti maale jõudes vangi. Terve Saksa okupatsiooni aja istus mölder Toom Kuressaares Marientalis vangilaagris. Seal jäi ta aga sedavõrd põduraks, et siis, kui vastsündinud Eesti riik mehi kodumaa kaitsele kutsus, teda Vabadussõtta ei võetud. Mees jäeti hoopis koju tervist parandama ja isa asemel Metsalõuka talu majapidamist juhtima.

Veskiehitus jäi venima

Väljaõppinud möldrina oli Kaarel Toomil kindel plaan talule tuuleveski ehitada, milleks ta asus materjali varuma ning valis metsas ka sobivad puud välja. Kõige tähtsam veski ehituse juures oli sirge ja vastava jämedusega tammepuu, millest pidi saama tuuleveski peatugi ehk emapuu. Jooksvad tööd ja muud elukorralduslikud asjad lükkasid aga tuuleveski ehitamise alustamist üha edasi, mistõttu jäi see töö paremaid aegu ootama.

Tuli 1924. aasta maareform. Mõisa maad jagati ja loodi palju asundustalusid. Ka Metsalõuka naabrusse tekkis Tammiku-nimeline asundustalu. Selle tarbeks lõigati maatükk Metsalõukast, mis omakorda sai asenduseks tüki naabruses olevast mõisamaast.

Asundustalule lõigatud maatükil kasvas aga viis suurt tamme, nende hulgas ka puu, mille Kaarel Toom oli oma tuuleveski teljeks valinud. Ilmar Toom mäletab, et isa oli isegi tahtnud seda maade lõikamise asja kohtusse kaevata, kuid oli liigse tüli ja kulude tõttu loobunud.

Kahekümnendate aastate lõpul kerkis Hiiumaal Kärdla kalevivabrikus päevakorda masina rullide vahetus. Seetõttu tulid vabriku töötajad Saaremaale ostma uusi rullipuid, mida valmistati just tammest. Toiming käis nii, et uute rullide jaoks võeti tiigist välja seal aastakümneid vettinud ja “mustaks tammeks” muutunud tammepalgid ning uued tammepalgid pandi asemele.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email