Islamiriik ja suurriikide poliitilised mängud

KAS TAAS? Sellel vanal poliitilisel pilapildil on kujutatud, kuidas Nõukogude Liit eesotsas Jossif Staliniga võtab pärast II maailmasõda Ida-Euroopa oma valdusesse. Tookord sai see võimalikuks pärast 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsi, kus osalesid Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia liidrid, kurikuulsaid kokkuleppeid. Nüüd väidavad eksperdid, et Venemaa praegune president Vladimir Putin on Stalinist eeskuju võtnud ja kavandavat samasugust riikide liitu, mille avalik eesmärk on võitlus Islamiriigi äärmuslaste vastu. Uue liidu kattevarjus toimuvat aga suurriikide vaheline maailma taasjagamine oma mõjupiirkondadeks. EUROMAIDANPRESS.COM

KAS TAAS? Sellel vanal poliitilisel pilapildil on kujutatud, kuidas Nõukogude Liit eesotsas Jossif Staliniga võtab pärast II maailmasõda Ida-Euroopa oma valdusesse. Tookord sai see võimalikuks pärast 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsi, kus osalesid Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia liidrid, kurikuulsaid kokkuleppeid. Nüüd väidavad eksperdid, et Venemaa praegune president Vladimir Putin on Stalinist eeskuju võtnud ja kavandavat samasugust riikide liitu, mille avalik eesmärk on võitlus Islamiriigi äärmuslaste vastu. Uue liidu kattevarjus toimuvat aga suurriikide vaheline maailma taasjagamine oma mõjupiirkondadeks.
EUROMAIDANPRESS.COM

Tundub, et Pariisi terroriaktid ja Vene reisilennuki allakukkumine Siinai poolsaare kohal toimunud pommiplahvatuse tagajärjel on põhjustamas rahvusvaheliste suhete süsteemi muutumist. Eriti puudutab see suurriikide omavahelist suhtlemist ja nende suhtumist Islamiriiki. Tahtmatult tekib déjà vu tunne.

Pärast võikaid terroriakte 2001. aasta septembris New Yorgis ja Washingtonis hakkasid USA ja Venemaa suhted kiiresti soojenema. Toona toimus kahe riigi lähenemine eelkõige terrorismivastase võitluse pinnal. Kuna Vene president Vladimir Putin oli endale seadnud aga ambitsioonika eesmärgi taastada suurriik, hakkasid Kremli suhted Läänega peagi taas jahenema.

Esimest korda tõdes seda jahenemist avalikult 2006. aastal Venemaa ekspert Dmitri Trenin. 2007. aastal kritiseeris Putin Müncheni rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil lääneriike juba otsesõnu. Ta toonitas, et Venemaa on Läänega konfrontatsioonis. Nii reageeris Moskva Ameerika Ühendriikide valitsuse plaanidele paigaldada Euroopasse moodsad raketitõrjesüsteemid.

Jätkab samas vaimus

2008. aastal puhkes Gruusia sõda, mis oli Kremli senise poliitika otsene jätk. Selle tagajärjel läksid Venemaa kontrolli alla Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Toona kritiseeris Lääs Venemaa tegevust teravalt, Kreml õigustas end aga sellega, et ajalooliselt kuuluvad nimetatud alad Venemaa mõjusfääri. Seejärel asus vahendajana pooli lepitama tookordne Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes suutis Kaukaasias puhkenud sõja nn külmutatud konfliktide raamesse suruda.

2009. aasta alguses astus ametisse Ameerika Ühendriikide uus president Barack Obama, kes võttis kohe ette suhete parandamise Venemaaga. Ajalooõpikutes on see tuntud nn lähtestamispoliitika (ingl k reset policy) nime all. Tegelikult tähendas Valge Maja uus poliitika aga seda, et Washington nõustus vaikimisi kahe eelpool mainitud ala kuulumisega Venemaa mõjutsooni.

Kahepalgeline Lääs

Tõsi, sõnades on lääneriikide juhid Moskvat kritiseerinud. Selline väga silmakirjalik käitumine vaid tugevdas Venemaa poliitilise ja sõjalise juhtkonna veendumust, et ei NATO ega ka ükski Lääne suurriik eraldi ei saa midagi teha, kui Kreml käitub jõupositsioonilt. Lõppkokkuvõttes viis säärane suhtumine selleni, et 2014. aasta märtsis annekteeris Venemaa Krimmi poolsaare ja päästis jultunult valla kodusõja Ukrainas.

Hiljutised Pariisi terroriaktid leidsid aset ajal, mil lääneriigid olid Venemaa suhtes kehtestanud majandussanktsioonid ja Kreml oli oma isepäise poliitika tõttu Süürias sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni. Nüüd tundub aga, et olukord on kardinaalselt muutunud.

Nagu kaheksa aastat tagasi Nicolas Sarkozy, püüab praegune Prantsusmaa president François Hollande olla rahusobitaja ja kallutada lääneriike Venemaaga liidu sõlmimisele Islamiriigi vastu. Šoki üleelanud Prantsusmaa taotleb terrorivastase koalitsiooni loomist. Sel eesmärgil külastas Hollande sel nädalat nii Washingtoni kui ka Moskvat.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email