Iga lapse tutvusringkonnas peaks olema vähemalt üks erivajadusega laps (4)

2014. aasta seisuga on Saaremaal registreeritud 4101 puudega inimest. Erivajadusega inimeste osatähtsus kogu rahvastikus suureneb aasta-aastalt, mis muudab nende huvide ja vajadustega arvestamise üha olulisemaks. Mil määral seda tehakse, on oluline indikaator ühiskonna küpsuse kohta.

Saame öelda, et inimeste hoiakud erivajadustega inimeste suhtes on muutumas üha sallivamaks ja avatumaks, kuid kokkupuutepunktide vähesus pärsib puudega inimeste suuremat kaasatust ühiskonnas.

Kirju ühiskond on rikkus

Kindlasti on enamik inimesi kokku puutunud inimesega, kellel on puue – olgu selleks liikumis-, nägemis-, kuulmispuue või midagi muud. Tavaliselt valdab meid siis kohmetus ja teadmatus, kuidas reageerida. Vahetu kogemuse puudumise tõttu ei osata käituda, kuna kardetakse näiteks abi pakkumisega inimest solvata. Seetõttu eelistatakse sageli eemale hoida ja pilk ära pöörata.

Põhjus, miks nii käitutakse, peitub ka meie ajaloolises pärandis. Oleme üles kasvanud sellises ühiskonnas, kus erivajadustega inimesed viibivad teistest eraldi. Selline lähenemine on aga praeguseks iganenud ja üha enam väärtustatakse mitmekesisust ja erivajadustega inimeste integreeritust ühiskonda. Ka riiklik suund toetab mitmekesisuse väärtustamist ja rõhutab, et kirju ühiskond on rikkus.

Oluline on mõista, et ühiskonna tugevust väljendab see, kui suudame suhestuda kellegagi, kes on meist erinev. Tähtis on seda tugevust looma hakata juba lapsepõlves, mil kujunevad välja inimese väärtushinnangud edasiseks eluteeks. Eestis on mõningaid häid näiteid, mis seda põhimõtet järgivad.

Näiteks asub Tartus Pääsupesa lasteaed, kus mängivad ja õpivad koos eakohase arenguga ja erivajadusega lapsed. Lasteaias on loodud eraldi sobitusrühmad, kuhu kuuluvad nii erivajadusega kui ka erivajaduseta lapsed, aga ka liitrühmad, kus viibivad koos erinevas vanuses lapsed. Kokkupuutepunktide loomine erinevate vajaduste ja võimetega inimeste vahel juba lapseeas rikastab maailmapilti, aitab kasvatada mõistmist ja tolerantsust erinevuste suhtes.

Sõbralikum ühiskond

Sellest on kantud ka lastekaitse liidu ja McDonald’si restoraniketi möödunud aastal käivitatud koostööprojekt, mille eesmärk on kujundada Ida-Virumaal asuvast Remniku õppe- ja puhkekeskusest kaasav lastelaager, kus saavad koos aega veeta nii liikumispuudega kui ka liikumispuudeta lapsed. Eesmärk on luua liikumispuudega laste vajadusi arvestav keskkond, mis võimaldab erinevatel lastel koos viibida ja saada seeläbi hindamatu kogemuse osaliseks. Positiivne kokkupuude suurendab tolerantsust ja kandub edasi nende edasisse ellu, muutes meie ühiskonna avatumaks ja sõbralikumaks.

Selleks, et ühes kasvamine oleks aga laiapõhjalisem, kutsun ka kõiki teisi koole, lasteaedu ja laste huvialaasutusi aktiivselt mõtlema selle peale, kuidas kujundada oma keskkond sobivaks ka liikumispuudega lapsele. Kui iga Eesti lapse tutvusringkonnas on vähemalt üks erivajadusega laps, võime olla kindlad, et hoolivus ühiskonnas kasvab.

Martin Medar, Lastekaitse liidu juht


KOMMENTAAR

Sallivust tuleb õpetada maast madalast

Kuressaare Pargi lasteaia direktor Riina Saar:

Kuna meil on erivajadusega laps pea igas rühmas, on ka meie igapäevatöö seotud erivajadustega lastega, kes mängivad-õpivad siin koos nii-öelda tavalastega. Seega on sallivuse õpetamine meie töötajate väga oluline oskus.

Tuleb ju õpetajal selgitada, miks mõni laps on teistest pisut erinev ning et temasse ei tohi seepärast halvemini suhtuda. Isegi siis, kui näiteks keegi lastest kannab prille, peaks õpetaja ülejäänud lastele selgitama, miks inimesed prille kannavad ja miks nad neid vajavad. See on vajalik, et ei tekiks narrimist ja kiusamist prillide pärast.

Mis üldse on erivajadus? Kui nii võtta, on ka andekas laps eriline – talle peaks õpetaja ehk pisut rohkem tähelepanu pöörama, põnevamat tegevust pakkuma, et sel lapsel oleks huvitav lasteaias olla.

Meie lasteaed oli maakonnas esimene, kes liitus lastekaitseliidu eestvedamisel käivitatud programmiga “Kiusamisest vaba lasteaed”. Erivajadustest rääkimine ja sallivuse õpetamine on väga oluline osa sellest metoodikast ning sel teemal on arutatud ka meie karukoosolekutel.

Ka vanemad saavad teada, kuidas oma lastele selgitada, et kõik inimesed ei ole ühesugused. Muidugi on ka meie lasteaias ette tulnud, et pisut teistsugust last tögatakse.

Tähtis on kiusamise ennetamine, et selliseid olukordi märgataks. Ja kui lapsed on näiteks narrimise tunnistajad olnud, et nad siis kohe õpetajale sellest teada annaksid. Kui tekib probleem, tuleb reageerida kohe – rääkida ja selgitada. Mõne asja puhul võtab lapsel arusaamine, et erinevuse pärast ei narrita, natuke aega. Sallivust tuleb õpetada maast-madalast ja teha seda kannatlikult.

Samas on erivajadusi, mille puhul tuleb arvestada lapse vajadustega, kohandada keskkonda ja tagada turvalisus, vajadusel viia läbi individuaalne õpe ja õpetajate ettevalmistamine toimetulekuks. See võib olla pikk ja keeruline protsess, mis vajab ressursse.

Monika Talistu, Ristiku lasteaia direktor:

Kuna me kõik oleme inimestena erinevad, on sallivus väga tähtis. Peame üksteisest lugu pidama ja üksteisega arvestama. See on lausa esmane asi, teisiti ei tuleks kõne allagi. Me ei saaks ju ühiskonnas üldse hakkamagi, kui me lastele sallivust ei õpetaks. Meie lasteaed rakendab väärtuskasvatust – väärtused ja üksteisega arvestamine on meil väga olulised. Meie selle aasta teema on “Kuula ja märka teist inimest enda kõrval”.

 

Print Friendly, PDF & Email