Saaremaa pole samuti prii tööturule “kadunud noortest” (3)

NEED NOORED POLE KINDLASTI “KADUNUD”: Vanalinna kooli üheksandikud Jane Medri (vasakult), Renate Melanie Lempu, Kätriin Rüütel ja Sander Lindmäe olid karjääriretkega rahul. Miks mitte kunagi Karja Pagariäris töötada! TAMBET ALLIK

NEED NOORED POLE KINDLASTI “KADUNUD”: Vanalinna kooli üheksandikud Jane Medri (vasakult), Renate Melanie Lempu, Kätriin Rüütel ja Sander Lindmäe olid karjääriretkega rahul. Miks mitte kunagi Karja Pagariäris töötada!
TAMBET ALLIK

Riigikontrolli raport tõi välja tõsiasja, et Eestis ei töötanud ega õppinud mullu 34 000 15–29-aastast noort. See on probleem nii ühiskonnale kui majandusele ning Saaremaagi pole sellest probleemist puutumata.

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi arvestuste kohaselt kulus nt 2011. aastal Eestis meetmetele, mis olid suunatud 15–29-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele, 309 miljonit eurot. Nende nn kadunud noorte seas on välismaale töötama ja õppima läinud noori, inimesi, kes ei tööta puude tõttu, pikaajalisi töötuid, noori emasid, aga ka selliseid, kes lihtsalt ei teegi midagi.

Riigikontrolör Alar Karise sõnul ei saa väita, et kõik n-ö kadunud noored oleks võimalik tööturule tagasi tuua. Kui aga kasvõi kuni 5000 neist tagasi tuua saaks, oleks juba hästi.

On ka vanemaid

Saare maakonna kohta nii täpseid andmeid kõnealuse vanusegrupi osas ei ole, ent probleem eksisteerib ka siin. Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi (KTG) direktor Ly Kallas rääkis, et KTG osales sel aastal koos Pärnu täiskasvanute gümnaasiumiga pilootprojektis “Teine võimalus”, kus tegeleti madala haridustasemega inimeste tagasi toomisega hariduse juurde.

“Kaasasime sellesse tegevusse tänavu viie valla raamatukogud, koolid, aga ka lasteaiad, kuna noorte lapsevanemate hulgas on põhiharidusega ja madalama haridusega inimesi kõige rohkem,” ütles Kallas. Ehkki vanusegrupp, mille kohta andmed kokku koguti, pole päris sama, mis riigikontrolli raportis väljatoodu, on seegi arv maakonna kohta suur.

Kallase andmeil selgus, et 20–34-aastaseid noori inimesi, kes erinevatel põhjustel on haridustee katkestanud, on üle 1100. Üle 30 neist õnnestus siiski kooli tagasi tuua. Laiendades vanuserühma, võib aga arvata, et probleem on suuremgi. Pealegi ei jõutud projekti jooksul läbi käia kõiki valdu.

Ly Kallase sõnul on vähemalt neil kindel plaan koostööd valdadega laiendada ja pilootprojektis alustatud tegevust jätkata. Saamaks madala haridustasemega noori katkenud haridusteed jätkama, on KTG teinud koostööd töötukassa Saaremaa osakonnaga, linna ja valdade sotsiaal- ja noorsootöötajatega, samuti Rajaleidja keskusega.

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik sõnas, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis noorte töötus madal ja nende väljavaated tööd leida head.

86 töötut noort

Kui vaadata noorte olukorda aga Eesti-siseselt ja võrrelda üldist töötuse määra noorte töötusega, on töötuse määr noorte hulgas olnud alati tunduvalt kõrgem. Näiteks 2014. aastal oli see keskmiselt 7,4 protsenti, ent noorte puhul 15 protsenti.

Ka töötukassas on registreeritud töötute vanusegrupid veidi erinevad, kuid mingi pildi seal saab. Oktoobri lõpuks oli töötukassas end töötuks registreerinud 3435 noort vanuses 16–24 aastat, kes moodustasid töötute koguarvust 12 protsenti. Saaremaal on samal ajal töötuna arvel 86 noort, neist 54 neidu ja 32 noormeest. Seega on vähemalt osa “kadunud noortest” end töötuna registreerinud ja hoiab vakantsetel töökohtadel silma peal. Päris “kadunud” nad ehk pole.

Selleks, et noortel läheks töö leidmine lihtsamalt, alustas töötukassa selle aasta alguses kahe uue ettevõtmisega: teenusega “Minu esimene töökoht” ja töötubadega koolinoortele.


Noored tutvusid tööandjatega

KredExi eestvedamisel toimuvad sel nädalal üle Eesti 9.–12. klasside õpilaste karjääriretked, mille eesmärk on tutvustada noortele piirkonna tööandjaid. Karjääriretked toimuvad kaheksas maakonnas, sh Saare maakonnas.

Eile said kohalike tööandjatega tuttavaks Kuressaare Vanalinna kooli üheksandikud. Vanalinna kooli karjääriõpetuse õpetaja Liane Trei sõnul said noored retkelt suure positiivse elamuse. “Nad olid vaimustuses, et said minna ja ise kõike käega katsuda,” märkis ta. Ehkki tegemist on alles 9. klassi õpilastega, oli õpetaja sõnul näha, et nemad küll tahaksid pärast edasisi õpinguid töötada just Saaremaal.

“Juhan Kanemägi Öun Drinksist rääkis väga innustavalt, kuidas ta õppis mandril ja tuli siis ikka saarele tagasi, sest siin on väga hea pinnas ettevõtluse jaoks,” sõnas Trei. Saaremaal külastati peale Öun Drinksi limonaaditehase ka Karja Pagariäri ja Sandla Puitu.

Et noortele veelgi enam ja regulaarsemalt tööandjaid ja siinseid töövõimalusi tutvustada, võiksid kohalikud ettevõtted ja asutused karjääriõpetaja sõnul korraldada kevaditi, kui õpilased valivad edasiõppimise suundi, lahtiste uste päevi. “Haigla on ju mures, et ei ole arste-õdesid näiteks, aga kui teha lahtiste uste päevi, siis saaksid lapsed koos vanematega minna vaatama, mida konkreetne töö endast täpsemalt kujutab.”

Karjääriretki võiks tema arvates kohapeal korraldada näiteks ka Saaremaa arenduskeskus. “Igal õppeveerandil võiks mõni kool käia kuskil tööga tutvumas,” leidis Trei.

Loe ka https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/11/27/tootukassa-tutvustab-opilastele-tooturgu/

Print Friendly, PDF & Email