Leisi Padjaklubi mitu aastakümmet (1)

 

Pildile on jäänud Padjaklubi liikmed (vasakult) Maila Muuga, Elvi Nõukas ja klubi juhendaja Elsa Magus. TAMBET ALLIK

Pildile on jäänud Padjaklubi liikmed (vasakult) Maila Muuga, Elvi Nõukas ja klubi juhendaja Elsa Magus.
TAMBET ALLIK

“Kolmapäeva hommikul kell 10 saame Leisi keskkooli internaadis kokku. Kes koob sokke, kes kangastelgedel vaipa, kes tikib. Seltsis on ikka lõbusam. Oleme seal mitu tundi, astuge läbi,” kutsub Padjaklubi juhendaja Elsa Magus.

18. novembri hommikul internaadituppa sisenedes satuvad lehemehed lustlikku seltskonda. Naistel jutt jookseb. Jutuvada ei sega aga töötegemist. Nobenäpud koovad sokke ja kindaid, lõikavad kangast vaibakudumise tarvis siiludeks. Naabertoas, kus plõksuvad kangasteljed, on naistel ette näidata ligi paari meetri jagu värvilist põrandakatet.

Käsitööringi juhendaja Elsa Magus on diivanil istet võtnud ja kuulab tähelepanelikult naiste juttu. “Mis juhendaja nüüd mina. Naised oskavad ise kõike. Mina tulen kodust lihtsalt seltskonda nautima,” jääb staažikas käsitöömeister tagasihoidlikuks.

Millal Leisi naised esmakordselt selleks kokku tulid, et koos sukavardaid veeretada, tikkida, heegeldada, õmmelda ja kangastelgedel kududa? Elsa ütleb, et esimest päeva ei mäleta enam keegi. “See oli nii ammu, eelmise sajandi kuuekümnendatel. Käsitööringi tegevus pole kunagi katkenud. Aastakümnete jooksul on kooskäimise kohti üsna palju olnud,” teab juhendaja öelda.

Kuigi käsitööringil on poole sajandi pikkune ajalugu, said näputöötegijaist Padjaklubi liikmed alles üheksa aastat tagasi. Helbe Peeters teab täpselt, kuidas see juhtus. “Minu sõbranna Vilma Hioväin oli kümmekond aastat tagasi käsitööringi liige. Ükskord oli Vilma poeg küsinud, et kas ema ikka padjaklubisse läheb. Vilma tuli ja rääkis selle jutu ära ja oligi asi selge – meil nimi olemas,” meenutab Helbe.

Huvitav-huvitav, kas samanimelise teleseriaali tegijad on pealkirja Leisist laenanud, teades, et üks osatäitjatest, Kristel Aaslaid on siinse kandiga seotud? Padjaklubi liikmed ei tea selle kohta musta ega valget öelda. Küll aga teavad nad seda, et Kristeli vanaema elab Karja kiriku lähedal ja tädi Leisis.

Kangasjalgu on Padjaklubil kaks

Helbe Peeters koob kinnast. See on praegu tema põhitegevus. Mida talle veel meeldib teha? “Oi, meil on siin laiahaardeline tegevus. Kangasjalgu (just nii Helbe ütleb) on siin kaks. Näete, siin käib materjali lõikamine. Koome sokke ja kindaid ning teises toas vaipasid,” annab Helbe ülevaate.

Ka Endla Lepal on parasjagu kudumine pooleli. Kas oma lamba villast? “Minul lambaid ei ole. Ma neid ei armasta,” saame otsekohese vastuse. Veel ütleb Endla, et tema suur käsitöömeister pole, koob kiirustamata ja mõõdukas rütmis.

Silvi Ojapõld, kes on oma elutöö teinud raamatupidajana Tallinna mööblimajas, on seekord Padjaklubis vaatleja rollis. “Tema on Leisi kuulsa paadimeistri Vakrömi tütar,” kuulen kommentaari. Isa meisterdatud paatidega on Silvigi merel käinud.

Silvi lemmiktegevus on tikkimine. Kolleegid klubist kiidavad tema seinapilte. “Neid olen 1985-ndast aastast teinud,” täpsustab käsitöömeister.

Padjaklubi pesamuna on alles hiljaaegu mandrilt Saaremaale elama asunud Ülle Roomere, kes ütleb, et olevat perega juba mitu aastat tagasi tahtnud mõnele saarele kolida.

“Siin on nii tore. Saare naised võtsid mind kohe omaks. Eluaeg on käsitöö mulle meeldinud. Kangastelgedel pole ma aga varem midagi teinud. Nüüd saan selle töö ka ära proovida,” tunneb Ülle heameelt.

Uustulnuka jaoks on tähtis seegi, et seltsikaaslased tutvustavad talle Saaremaad, rääkides maakonna ja Leisi valla ajaloost, tänapäevast ja tulevikusuundadest.

Varem Tuhalas elanud naine toob saare naiste omadusi hinnates välja veel ühe olulise asja: “Nad oskavad õpetussõnu edasi anda märkamatult, kuidagi muuseas. Info kogumine on minu jaoks väga tähtis,” toonitab Ülle.

Igati optimistliku olekuga kunagisel kooliõpetajal Maila Muugal on sokikudumine pooleli. “Kuidagi ei edene. Teised jõuavad rohkem. Käsitöö mulle ei istu,” üllatab endine õpetaja oma otsekohesusega. “Naised käisid niikaua värava taga, kui andsin järele ja tulin nende seltsi. Olen kenasti klubi liikmeks vastu võetud,” pajatab Maila.

Kõik Padjaklubi liikmed on oma eluloo jõudnud kaaslastele vist juba mitu korda ära rääkida.  Teemadest puudust ei tunta. Poliitika üle arutletakse ka. Tuleb välja, et Savisaar on üks põnev isiksus, kellest padjaklubilasedki üle ega ümber ei saa.

Kooli internaadis endale ruumid saanud naised peavad väga oluliseks sedagi, et keskkoolis lahvatanud intriigidest on jagu saadud.

“Ametilt olen õpetaja ja mul oli väga paha tunne lugeda jutte, mida Leisi kooli kohta kirjutati. Nüüd on kool taastanud oma töörahu ja see on väga meeldiv,” märgib Maila.

Elvi Nõukas lõikab suurte kääridega kangast siiludeks. “Vaiba tarvis tuleb kolm kilo ära lõigata. Sellest peaks piisama umbes kahemeetrise vaiba jaoks,” märgib ta.

Kodus istudes võib rääkimisegi ära unustada

Esimeseks õpetajaks peavad seltsi liikmed ikkagi Elsa Magusat. “Niikaua ma siin käin, kui jaksan. Üksinda kodus istudes võib rääkimisegi ära unustada,” lausub Elsa.

Daamide käest pole küll viisakas vanust küsida, aga ikkagi lipsab üle huulte: “Kui vana te olete?” “Nii vana, et ei tohi ütelda,” ei jää Elsa vastust võlgu.

Marta Krumm, laulja Hendrik Krummi ja tehnikateadlase Lembit Krummi lähisugulane, näitab seda kunsti, kuidas vanast sokist uue saab. Marta ütleb, et saarlased on kokkuhoidlikud ja nii on ikka tehtud.

Luule Sülda võib eksperimenteerijaks nimetada. Tema näitab mitut kindapaari, üks uhkem kui teine. “Näete, see on koolilastele. Tervet kinnast ei pea käest ära võtma, kui tahad kotist midagi lahtiste sõrmedega otsida. Proovin uuemate asjadega katsetada. Moejoont peab ka natuke jälgima,” rõhutab Luule.

Ise tehtud, hästi tehtud. Mis aga veel äärmiselt tähtis: kudumine, sealhulgas kanga kudumine, peletab kõik mured eemale.

“Kui siia tuled, siis satud nagu teise maailma. Mulle on see väga vajalik, kuna pärast operatsiooni kõnnin kahe tugikepiga. Siit saan jõudu juurde,” kinnitab Triigi küla elanik Luule.

Sünnipäevalapsi peetakse ka meeles. Tähtpäevadel istutakse pika laua taha kooki sööma ja kohvi jooma. “Siis me ka laulame ja räägime jutte muistsetest aegadest,” annab Luule teada.

Kangastelgedel loovad ilu Marje Reiman ja Silvi Nurk. Marje on aastakümneid Vinnis zootehnikuna töötanud. Pensionile jäädes tuli ta kodusaarele tagasi. Ja siin, kodukandis avastas ta enda jaoks Padjaklubi.

Padjaklubi naiste käsitööd on huvilised saanud uudistada mitmel näitusel. Kõike on eksponeeritud: vaipu, tikandeid, heegeldatud esemeid, kudumeid.

Niimoodi need naised üksteist hoiavad ja kodukandi traditsioone edasi kannavad.


Leisi Padjaklubi

Asukoht: Saare maakond, Leisi vald.

Tegevusala: Naiste käsitöötraditsioonide edasikandmine. Rahvuslike käsitööesemete valmistamine. Huviliste õpetamine, näituste korraldamine.

Liikmeid 12.

Juhendaja Elsa Magus.

Print Friendly, PDF & Email